Mitu nädalat on juttu olnud sellest, et Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide kasutamata raha võiks suunata kaitsesse. Eestis on sellist vaba raha miljard eurot.

Nüüd on selgunud, et volinikud arutavad võimalust anda vabaks üksnes regionaalarengu fondi raha kasutamine. Nii on kirjas dokumendis, mida on näinud väljaanne Euractiv ja samasugune info on jõudnud ka Eesti rahandusministeeriumini.

Eesti puhul käiks sel juhul jutt 640 miljonist eurost, ent kogu see raha tõenäoliselt kaitsesse ei läheks, ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.

"Me väga pingsalt ootame täpsemat selgust, mida selle fondi määruses muutma minnakse ja millises ulatuses. Selle alusel selgub ka see, kui palju sellest 640 miljonist Eesti puhul oleks võimalik ümber planeerida. Kui me praeguste reeglite peale vaatame ja erinevaid kuuldusi sinna kõrvale, siis võiks öelda, et umbes pool sellest ehk 300 miljonit võiks olla see, mida teoreetiliselt võiks kaaluda kaitsevaldkonda või kaitsega seotud investeeringuteks."

Tomingas rõhutas, et endiselt ei ole see raha ette nähtud sõjatehnika või laskemoona ostmiseks, vaid investeeringuteks, mis toetavad kaitsetööstust, rahastavad taristut, tsiviilkaitset, toimepidevust, energiajulgeolekut, küberkaitset ja lubatud oleksid ka kahese kasutusega investeeringud.

Tominga sõnul peaks teisipäeva õhtuks olema selge, mil määral regionaalarengu fondi määrust muudetakse. Isegi kui reeglite lõdvendamisega tekiks võimalus Eestil suunata kogu 600 miljonit eurot kaitsesse, on see tema hinnangul vähetõenäoline.

"Siin on oluline rõhutada, et sellisel juhul see tuleb mingite valdkondade arvelt, kus on selle rahaga arvestatud ja kus ilmselt on nende valikute tegemine ka keeruline, kuhu see valulävi nii-öelda tõmmata, millest allapoole seda rahastust tõmmata ei tohiks. Need on kindlasti sellised sisulised arutelud, mida tuleb siis pidada, kui meil on täpsed mängureeglid selged," rääkis Tomingas.

Näiteks on praegu paika pandud, et 30 protsenti peab kindlasti panema rohetegevustesse ja teatud roheinvesteeringute arvelt ei saa raha tõsta kaitsesse, kui need langeksid allapoole nõutud 30 protsenti.

Lisaks on oluline, et seda raha, mis on juba kuhugi toetustena määratud, kasutada ei saa, isegi kui see pole veel välja makstud.

"Me saame rääkida sellest rahast, mis ei ole kohustustega kaetud ehk kus ei ole toetusotsuseid, kus ei ole veel lepinguid," sõnas Tomingas.

Kaitsekulud peavad saama kiirelt tehtud

Teine oluline osa võrrandist on Tominga sõnul see, millised on need kaitsevaldkonna ideed ja vajadused, mida sel juhul rahastataks ning kas neid projekte saab piisavalt kiiresti käivitada.

"Tempo on üks olulistest kriteeriumidest meie jaoks seetõttu, et me peame olema suutelised rahastamisperioodi lõpuks kõik need vahendid ära kasutama, vastasel juhul me jääme nendest lihtsalt ilma."

Regionaalarengu fondi kasutamise reeglid ütlevad praegu, et igal aastal tuleb ära kasutada kindel summa raha. Kui kasutatakse vähem, on ka järgnevate aastate summa väiksem.

Seega on küsimus veel selles, et Euroopa Komisjon suudaks need muudatused menetleda piisavalt kiiresti. Tominga sõnul on ühtekuuluvuspoliitika volinik Raffaele Fitto lubanud läbida vajalikud protseduurid kiirkorras kahe-kolme kuuga.

"Nii et sisuliselt peaks suveks olema selgus nii Euroopa tasandil kui ka meie edasistes sammudes," ütles Triin Tomingas.

Euroopa Regionaalrengu Fond on mõeldud selleks, et aidata vähendada regionaalset ebavõrdsust Euroopa Liidus. Euractivi käsutuses olevas dokumendis seisab, et aastatele 2021 kuni 2027 mõeldud rahastuse ülevaatamine annab võimaluse suunata vahendeid uutele pakilisematele väljakutsele. 392 miljardi suurusest fondist tuleks Euroopa Komisjoni hinnangul 90 protsenti anda kaitsesektorile.