Mina ei ole militarist ega ellujäämisentusiast. Olen pereisa, ettevõtja, töökaaslane ja naaber ehk täiesti tavaline inimene, keda lihtsalt painab sügav mure selle üle, millises maailmas kasvavad üles minu lapsed ja kuidas saame meie, tavalised inimesed, aidata Eestil püsida vaba ja turvalise riigina.

Eesti taasiseseisvumisest alates on tuhanded eestlased pühendanud vabatahtlikult oma aega ja raha, et kaitseliidu liikmetena panustada riigikaitsesse. Kaitseliidus tegevliikmena kaasa löömine ei ole kunagi olnud pelgalt sõpruskonna metsamatk või viis elukaaslase eest metsa põgenemiseks. Kui veel mõned aastad tagasi võis selliseid nalju kaitseliitlaste kohta kuulda, siis nüüd mõistavad kõik, et oht, milleks me valmistume, on reaalne.

Eestis on tugev, motiveeritud ja tahtejõuline reservvägi. Meie ajateenistuse ja kordusõppuste süsteem annab konventsionaalsele riigikaitsele kindla aluse, ent maailm meie ümber muutub päevade ja tundidega. Hübriidohud, mille eesmärk on tekitada kaost, segadust või halvata meie vastupanu ilma ametliku sõja väljakuulutamiseta, vajavad teistsugust valmisolekut. Need olukorrad ei anna aega üksuste kokkukogumiseks ja väljaõppeks. Nendeks valmisolekuks – ja nende ennetamiseks – on vaja üksusi, kes on regulaarselt koos harjutanud ja koheselt tegutsemisvalmis.

Just sellega kaitseliitlased tegelevad omast vabast ajast ja vabast tahtest. Kaitseliidu tegevliikmelt oodatakse seaduse järgi vähemalt 48 tundi panust aastas. Võite kindlad olla, et aktiivselt kaasa lööva liikme tegelik panus on sellest oluliselt suurem. See aeg tuleb paratamatult pere, hobide ja töö arvelt.

Kaitseliidu tegevliikmete vabastamine julgeolekumaksu tasumisest oleks aus, õiglane ja proportsionaalne samm, mis arvestab kodaniku tegelikku panust riigikaitsesse. 2023. aastal oli arvestuslikult 2023 töötundi, millest kaks protsenti moodustab veidi üle 40 töötunni. Kui kaitseliitlane panustab aastas vähemalt 48 tundi – ja tihti kordades rohkem –, siis on selge, et tema panus on suurem kui keskmise tööinimese kaudu maksuna kogutav summa. Ei ole ka saladus, et suurem osa kaitseliitlasi panustab ka rahaliselt parendades oma varustust.

Julgeolekumaksust vabastamine oleks kaitseliitlastele innustav ja saadaks ühiskonnale selge sõnumi: riigi kaitsmist hinnatakse. Meiesugustele tavalistele inimestele, kes ei oota medaleid, vaid lihtsat solidaarsust ja õlg-õla tunnet, tähendaks see palju.

Kaitseliidu aktiivsete liikmete arvu kasv saab tulla ainult tavaliste inimeste arvelt, need on inimesed, kellel puudub militaartaust, kuid kellel on tahe ja valmidus panustada oma pere ja kodu turvalisusse. Tavalised inimesed, kes seisavad lihtsa, aga sisulise valiku ees: kas maksta maksu või panustada päriselt läbi aktiivse osalemise. Raha ei võitle. Riiki kaitsevad inimesed.

Sõduriks ei saada üleöö, kuid kaitsjaks saab hakata iga kell. Iga treening, iga harjutus, iga panus loeb. Ühiselt harjutades tugevdame me mitte ainult oma üksusi, vaid kogu Eesti heidutusvõimet. See on päris panus, selline, mis võib ühel hetkel päästa elusid.

Kaitseliitlase vabastamine julgeolekumaksust ei oleks pelgalt rahaline motivaator, vaid tugev ja nähtav märk, et tema panust päriselt hinnatakse. Me kõik tahame, et meie kodu oleks kaitstud.

Kirjutasin selle loo enda ja oma üksuse nimel.