Elering alustas Estlink 3 elektrikaabli mereosa keskkonnamõju hindamisega
Elering alustas kolmanda Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli mereosa keskkonnamõju hindamisega. Estlink 3 võiks valmida 2035. aastaks ja läheks maksma üle miljardi euro. Kui aga analüüs näitab, et kaabel ei tasu ennast tarbija jaoks ära, siis seda ei rajatagi.
Alustatud Estlink 3 keskkonnamõju hindamise programmis on kirjas "merekaabli mõjuala ja nõuded keskkonnamõju hindamisele". Programm on avatud kolmeks nädalaks ettepanekutele ja seda arutakse avalikult 23. aprillil Lääne-Nigula vallas ehk kohas, kus kaabel võiks merest maale jõuda.
"See on stardipauk mõjude hindamisele," ütles Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla. "Mõjud hinnatakse ikkagi kogu taristu ulatuses koos Soomega. Paar aastat võtab see aega, seal on vaja teha teatud keskkonnauuringuid, mis on seotud lindudega, kaladega."
Plaanide järgi jõuab 700-megavatine Estlink 3 Eestis maale Aulepa lähedal, Soomes aga Inkoos. Lisaks 120-kilomeetrisele merekaablile tuleb rajada ka alajaamad mõlemale poole Soome lahte ja tugevdada elektrivõrku. Mahukas projekt nõuab suurt investeeringut. Arvestatakse ka julgeolekuga, näiteks võiks kaabel tulla mõne meetri sügavusele merepõhja sisse.
"Umbes 1,1 miljardit on kogu projekti maksumus, kui me räägime Eesti ja Soome kokku. Eesti osa sellest oleks natukene rohkem kui pool, ütleme 600 [miljonit eurot]. Eesti ühendusvõimsus Soomega saaks siis olema 1700 megavatti, mis korelleerub praegu umbes Eesti maksimaalse tarbimisvõimsusega talvel," rääkis Heinla ning lisas, et uus kaabel ühtlustaks oluliselt Eesti ja Soome vahelist hinnaerinevust.
Projekti rahastatakse 50 protsendi ulatuses Euroopa vahenditest ja Eesti katab ülejäänud oma osa välisühenduste vahelisest ülekoormustasust. Kaabel peaks muutma elektri lõpphinna tarbijale odavamaks.
Kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ütles, et investeerimisotsus tehakse vaid juhul, kui see on tarbijale kasumlik.
"Seal tehakse põhjalik sotsiaalmajanduslik analüüs, kus siis vaadatakse, kui palju ta toob hinna alandamist versus siis sellega kui palju ta maksma läheb. Investeerimisotsust veel ei ole, aga see investeerimisotsus tehakse selle analüüsi pealt. Kui ta meie tarbijatele kasu ei too, siis seda ei tehta. Tehakse ainult siis, kui ta on kasumlik," sõnas" Lehtmets.
Sotsiaalmajandusliku analüüsi koostavad Elering ja Fingrid, analüüsi vaatab üle konkurentsiamet.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
