"Selgus ja lihtsus on siin väga olulised põhimõtted ja 2025. aastal me kindlasti soovime seadustada kliimaeesmärgid lühikeses ning konkreetses seaduses. Selles seaduses tuleb ka trajektoor puhtale majandusel üleminekuks valdkonniti aastani 2050," sõnas Sutt Vikerraadio saates "Uudis +". 

Energeetika- ja keskkonnaminister tõi ka välja, et uut kliimaseadust koostades on kindlasti vaja teisi seadusi natuke täiendada. 

"See on osa protsessist, kus on vaja neid regulatsioone muuta. Konkreetsed tegevused nende samade kliimaeesmärkide saavutamiseks, mida me seadustame, seame me valdkondlikes teekaartides, mille ettevalmistamisega on ka juba päris pikka aega tegeletud. Põhjalik töö on tehtud ja seda saame hästi ära kasutada."

Ühtlasi on Suti sõnul vaja teha ka kindlaks, millised rahastusvõimalused on olemas ning milline on tulevaste eesmärkide rahastusplaan.

"Selge on, et puhas loodus, puhas majandus, puhas tööstus on ühe mündi kaks külge. Seetõttu on oluline, et kliimaeesmärkide saavutamine toimub käsikäes majanduse konkurentsivõime kasvatamise," sõnas Sutt. 

"Mida konkurentsivõimelisem on majandus, seda avaramad on meie võimalused investeerida looduskaitsesse, loodushoidu, puhtasse keskkonda ja liikumist nende eesmärkide suunas tuleb mõistagi mõõta. Seda me hindame regulaarselt ja plaan on, et esimene põhjalik ülevaatus võiks olla 2027. aastal."

Keskkonnaminister kinnitas ka, et lõppeesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning seda enam ei muudeta. 

Sutt lisas, et ta ei ole kindel, kas olemasolevas kliimaseaduses on vaja tingimata teha muudatusi, vaid usub, et lahendused peituvad arutluses erinevate osapooltega.

"Meil on vaja veel ilusti üle arutada ja läbi rääkida, et mis see jõukohane trajektoor on, aga ülevaatuse mõte ongi selles, et kui oleme need eesmärgid seadnud väga pika aja peale, mis on mõistlik ja vajalik, oleks ühiskonnas ühine arusaam, kuhu suunas me liigume ja mis tempos me liigume. Päriselu teeb kindlasti korrektuure."

Suti sõnul võib juhtuda olukord, kus ühes kliimaseaduse valdkonnas liigutakse kiiremini ning mõnes teises aeglasemalt, mis tähendab, et protsessis tuleb vajadusel tempot muuta.

"Kõige olulisem on aga see, et meil oleks selge arusaam ja kindlus, et me nende lõppsihtide suunas liigume ja sinna ka jõuame."

Energeetika- ja keskkonnaminister kinnitas ka, et kliimaseaduse kehtestamisel on põhjust tuge oodata nii ettevõtjatel kui ka keskkonna eest seisjatel. 

Sutt kinnitas ka, et Kaspar Oja juhitud kliimanõukogust on kliimaseaduse puhul suur abi. 

"Minul on huvi, et meil oleks nõukogu või nõukonda. Kuidas me aga täpselt selle mandaadi ja fookuse seame, selle lepimegi kokku kliimaeesmärkide seadustamise raames, aga mingi nõuandev kogu, kus on ühiskonna erirühmade esindajad olemas, kus on ka teadlased, seda on meil kindlasti vaja."

Kliimaseadus peaks jõudma avalikkuse ette peagi, kuid kindlalt aega Sutt öelda ei oska. 

"Sügiseni kindlasti ootama ei pea, aga täpset kuud ma praegu ei ütle, aga töö on suures osas ettevalmistatud ja tehtud. Ega me ei viivita. Enne suve tahaks sellega kindlasti saada selguse majja."