Kui esialgu plaanisid NATO liikmed uue Venemaa-strateegia valmis saada tänavu juunis toimuvaks tippkohtumiseks Haagis, siis arutelud selle üle on olnud juba mitu kuud ootel, vahendas Ukraina väljaanne The Kyiv Independent portaali Euractiv.com.

NATO eelmise aasta Washingtoni tippkohtumise deklaratsioonis võtsid alliansi 32 liikmesriiki kohustuse töötada välja soovitused NATO strateegilise lähenemise kohta Venemaa suhtes, võttes arvesse muutuvat julgeolekukeskkonda. Haagi tippkohtumine oli mõeldud pöördepunktiks NATO-Vene suhetes pärast seda, kui need olid pärast 2022. aasta veebruaris alanud Moskva sissetungi Ukrainasse täielikult peatatud.

Praeguseks on aga NATO riikide esindajate kõnelused alliansi Venemaa-strateegia ümberkalibreerimise üle seiskunud, kuna USA peab läbirääkimisi rahu saavutamiseks Ukrainas, tõdes Euractiv, viidates anonüümsetele diplomaatilistele allikatele. "Kõik selleteemalised arutelud ootel," ütles allikas Euractivile.

Portaal märkis, et jaanuaris ametisse asunud Trump pole olnud eriti innukas Moskva suhtes karmimat hoiakut võtma, kuna loodab saavutada Ukrainas relvarahu ja kehtestada kõikehõlmava rahuplaani, mis lõpetab enam kui kolm aastat kestnud täiemahulise sõja.

Kuid igasugune nihe lääne sõjalise alliansi Venemaa-poliitikas võib mõjutada rahupüüdluste tulemust, kuna NATO hoiak on tihedalt seotud sõja või rahuga Ukrainas ning Venemaa rolliga mõlemas olukorras.

Samas ei ole selge, mida Ameerika president tahab. Praeguses etapis me ei tea seda, ütles teine ​​​​allikas, viidates oma kolleegidele.

"Liitlaste vahel käivad arutelud Haagi tippkohtumise üle ja ma ei tahaks ühegi vestluse tulemustest ette rutata," ütles USA kõrge ametnik Euractivile, kui jättis vastamata portaali küsimusele USA seisukoha kohta.

"Ukraina osas nõustuvad kõik liitlased, et surm ja hävitamine peab lõppema. President Trump soovib edendada rahu ja tema juhtimisel oleme valmis pakkuma otsustavat juhtimist, mis on vajalik jätkusuutliku lahenduse saavutamiseks," lisas ta.

Kuigi kõik liitlased nõustuvad, et 1997. aastast pärit NATO-Venemaa suhteid määratlev alusakt ega ka viis põhimõtet pole enam asjakohased, on nendest täielik loobumine teine ​​teema, märkis Euractiv.

Lahkarvamused on selle suhtes, kas NATO peaks need ühepoolselt tühiseks kuulutama või ootama ja vaatama, kas suudab hiljem kahepoolse kokkuleppe sõlmida, lisas portaal.

Venemaa on hetkel kõige olulisem ja otsesem oht ​​liitlaste julgeolekule, rõhutasid alliansi liidrid eelmisel suvel toimunud tippkohtumisel, muutes 2022. aasta eelse ajaga võrreldes oma tooni Venemaa suhtes karmimaks.