Oliver Viiaski ema Gertu Viiask on Viljandimaa suurpere ema, kes on ilmale toonud kuus last, aga kaotas esimese poja juba aastate eest õnnetuse tõttu ja hiljuti veel teise.

Gertu vanuselt eelviimane laps oli rõõmsa loomuga, armastas loomi ja kavatses end kevadel ristida lasta. Kümnendas klassis õppivale Oliverile üüriti veebruari algul korter Viljandisse, sest kodust Mustlas linna kooli käia oli tülikas.

Paistu rahvamaja juhatajana töötav ema nägi poega viimast korda 14. veebruari õhtul kella seitsme paiku, kui viis talle Viljandisse süüa.

Viljandi servas asuvasse spordisaali läksid tol õhtul kolm enam-vähem ühevanust noormeest: Timo, Arkos ja Oliver. Timo ja Arkos olid klassivennad ning harrastavad tõstmist. Oliver on omakorda Arkose kasuvend kärgperes ja pigem harv jõusaali külastaja. Timo sõnul jõudsid nad klubis olla pool tundi ja trenni ei tehtud suurte raskustega.

"Ma ikkagi vaatasin, et tal oleks nagu puhkust ja asjad paigas. Kuskil maal ma nägin, et ta oli näost valge veidikene, küsisin, kas sul on kõik hästi. Oliver ütles, et tal on kõik hästi ja ma rohkem nagu ei arvanud sellest midagi," meenutas Timo.

Hoolimata hilisest kellaajast oli saalis üsna palju rahvast ja noormeestel oli lõbus. Gertu sõnul ajasid nad juttu, Oliver jõi veel vett, vaatas telefoni, ent siis tagurdades lihtsalt vajus pehmelt maha ja kaotas teadvuse. Kohe ei taibanud ka lähedal seisjad, et asi on tõsine.

"Ta oli kogu aeg ju oma sõprade juures inimeste silma all, ei osanud seal väga keegi midagi teha. Kõigil on seal klapid peas, ajavad oma programmi taga. Kui ta oleks nagu täiesti üksi olnud, ilma oma sõpradeta, siis ma usun, ta oleks seal minuteid ja minuteid maas vedelenud enne, kui keegi üldse oleks tähele pannud, et mida sa seal teed," rääkis Oliveri kasuisa Toomas Taimre.

Umbes minut pärast teadvuse kadu helistas üks klient häirekeskusele. Kiirabi saadeti välja ja häirekeskuse meediku juhiste järgi hakkas kell 22.09 teine appi tulnud mees tegema esimesi südamemassaaži liigutusi, aga need olid katkendlikud.

Enamik spordisaali külastajaid ei registreerinud endiselt ärevaid sündmusi. Uskumatu juhusena treenis kõrvalaparaadi peal elukutseline meditsiiniõde, kes märkas toimuvat ja pakkus end appi. Kell 22.12 algas agressiivne südamemassaaž.

Et vahemaa on väike ja linn sel kellaajal tühi, jõudis Viljandi kiirabi kohale mõne minutiga ja oli ukse taga kell 22.15. Klubis ja selle ümber on küll ohtralt valvekaameraid, aga firma sõnul pole säilinud kaadreid sellest, mis tol hetkel pääslas toimus. Timo aitas brigaadi välisuksest sisse, aga pöördvärava juures tekkis tõrge.

Timo kirjelduse järgi tegi ta ukse lahti esimesele brigaadile, aga nad jäid oma asjadega sinna kinni. "Siis ta pidi asjad maha jätma, masinad. Läks sisse ära. Ja siis ootas, kuni ülejäänud brigaad sisse saaks."

Kiirabitöötajad aitasid lõpuks sisse juhuslikud külastajad oma kaartidega. Esimene meedik kaotas pääslas sehkendamisele umbes minuti. Teine pääses läbi veel minutike hiljem, kaasas elustamiseks mõeldud šokiaparaat. Ja kolmas jõudis koos elustamiskotiga kell 22.18 ehk kümme minutit pärast seda, kui Oliver teadvuse kaotas. See on siiski võrdlemisi ruttu.

Kui brigaad võitles noormehe elu eest, hakkasid teised nuputama, kuidas kannatanu majast välja saada. Hoones on mitu avariiväljapääsu, üks neist kohe pöördvärava kõrval, aga kõik on suletud. Timo sõnutsi asuti esialgu ust ära lõhkuma, veidi hiljem helistas ta turvafirmasse. "G4S ütles, et me ei saa algselt midagi teha. Meil ei ole võimalust midagi teha. Siis ma ütlesin, et kuidas ei saa, et peab olema võimalus. Peab olema mingi lahendus, et inimene on tegelikult teadvusetu siin."

 24-7 Fitnessile kuulub üle Eesti 21 spordisaali, mille ärimudel on pakkuda soodsat sportimisvõimalust – nagu nimigi viitab – ööpäevaringselt ja paljuski just tänu sellele, et ligipääs on automatiseeritud.

Firma juht on aastaid Eesti tugevaima mehe tiitlit kandnud Andrus Murumets, kelle sõnul vastab nende Viljandi maja, mis avati alles mullu septembris, kõigile nõuetele. Tema sõnul on kõige hämmastavam, et muude ohutuslahenduste hulgas on hoonel mitu häirenuppu, mis avavad varuväljapääsud, aga keegi ei taibanud neid vajutada.

"See aeg oleks võinud olla lühem, kui oleks keegi kiirabist või nendest ülejäänud külastajatest vajutanud evakuatsiooni häirenuppu. Seda nuppu vajutades oleksid avanenud teel olevad evakutsiooniuksed ja oleks saadetud häiresignaal turvaettevõttesse ning välja saadetud turvapatrull," rääkis Murumets.

Tartu Kiirabi juhatuse liikme Tuuli Paju sõnul ei teadnud kiirabi, et nupuvajutus oleks uksed avanud. "Tänasel päeval me oleme nii palju targad. Kui neid klubisid on rajatud, siis on puudunud kommunikatsioon nende poolt meile, et kui teil on vaja kiiresti sisse pääseda, siis palun vajutage siia," tõdes Paju.

Kiirabi esindaja lisas, et neil töötab ka päris palju päästjaid ja ka nemad ei olnud teadlikud, et nuppudele vajutades väravad avanevad. "On ka seda teadmist, et need lihtsalt käivitavad sireeni ja need vihmutid."

Murumets peab sellist teadmatust veidraks ja kinnitas ka, et vajutuse peale ei hakka sprinklerist vett jooksma.

Antud juhtumil helistas G4S Murumetsale, kes avas ukse kaugjuhtimise teel. Tagantjärgi ütlevad kiirabi ja arstid, et Oliveri eest võideldi viimast välja pannes. Elustamiskatsed klubis kestsid tund aega ja – ilma üksikasjadesse minemata – olid väga komplitseeritud. Lõpuks otsustati noormees sõidutada Tartu Ülikooli kliinikumi, kus on kehavälise vereringe seade ehk ECMO, kuigi elu päästmiseks kriitiline aeg oli juba läbi.

Kuigi Tuuli Paju möönis, et selleks ajaks oli olukord juba lootusetu, võideldi kliinikumis 17-aastase nimel läbi öö, aga vastu hommikut teatati perele kurb uudis. "Surm saabus sel hetkel, kui Oliver kokku kukkus. See, et ta jõudis haiglasse, et talle rakendati veel seal ravi, siis tegelikult me ütleme, et haiglas fikseeriti surmaaeg, aga suri ta tegelikult reaalselt seal spordiklubis," kinnitas Paju.

Esialgne lahang ei tuvastanud kardiaalse äkksurma põhjust ega näidanud midagi ebatavalist. Põhjalikuma ekspertiisiga läheb veel mitu kuud aega. Tunnistajate sõnul on siiski üks nüanss, mis pole varem kõlanud. Enne saali minekut võttis Oliver kasuvenna antud kofeiinipulbrit, mida müüakse tavalises toidupoes.

"Eelnevalt Oliver võttis seda pre-workouti. Sõber ütles, et ta võttis nii vähe seda. /.../  Ta oksendas kohe selle ära välja. See oli siis, kui me korteris olime. Ta oksendas kohe. Tal hakkas halb selle peale, oksendas ära ja tulime trenni siis," rääkis Timo.

Oliveri põrm on tuhastatud ja pere plaanib suve alguses teha puumatuse kodutallu, jõe kaldale. Isegi kui noormehed tarbisid enne trenni ergutavat ainet, on pere fookus, et juhtumist õpitaks. Ühelt pool ei taha nad enda sõnul kättemaksu, aga esitasid siiski prokuratuuri kaebuse, et Oliveri surm võidi põhjustada ettevaatamatusest.

Eelmisel nädalal tuli vastus, kus prokuratuur leidis, et 24-7 Fitnessi klubi kliendileping ja sisekorraeeskirjad ei anna piisavalt juhiseid hädaolukorras käitumise kohta, aga see ei saanud Oliveri puhul saatuslikuks.

"Kuigi hoolsuskohutuse rikkumine on olemas, on kaheldav, kas esineb põhjuslik seos rikkumise ja surma vahel. /…/ Pole võimalik üheselt väita, et kui kiirabi oleks pääsenud abivajajani varem, oleks saanud tema elu päästa," seisab prokuratuuri teates.

Pere ei vaidlusta otsust, aga kutsub üles vaatama üle ohutusmeetmed ja kaaluma muudatusi, seda enam, et ka kiirabi sõnul pole see esimene kord, kui kas suletud asutusse või hoonesse pääsemisega on raskusi.

Eraldi teema on AED ehk automaatne kehaväline defibrilaator, mis võiks Paju sõnul avalikes kohtades kättesaadavad olla, kuna on ennast ammu õigustanud ja päästnud mitu inimelu ka näiteks Tartus Aura keskuses ja Tasku keskuses.

Klubiomanik Murumets möönis, et need võib üles seada, aga seadus neid ei nõua. "Minu küsimus on lihtsalt, kas inimesed oskavad neid kasutada. Kui praegusel juhul on punased nupud meil olemas ja inimesed neid ei kasuta, et kas nad siis neid elustamisaparaate oskavad ja julgevad kasutada."

Pärast sündmust lisas klubi häirenupu juurde päästeameti soovitusel selgitava kirja ning pani juurde veel eraldi rohelise nupu, mis avab varuväljapääsu ilma tulekahjualarmi vallandamata.