Kahe administratsiooniametniku sõnul ei olnud USA president Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel neljapäevase seisuga ühtegi kõnet planeeritud.

Ametnikud ütlesid, et Trumpi lähiringkond soovitab tal Putiniga mitte suhelda enne, kui Venemaa president on andnud nõusoleku täieliku relvarahu sõlmimiseks.

Ametnikud hoiatasid, et Trump võib äkitselt otsustada, et soovib Putiniga rääkida. Kuid nad ütlesid, et talle on öeldud, et telefonikõne pole hea mõte enne, kui Putin pole Valgele Majale teatanud, et nõustub täieliku relvarahuga Venemaa-Ukraina sõjas.

Trump ütles pühapäeval NBC Newsile, et kavatseb sel nädalal Putiniga rääkida. Samuti ütles ta, et on Putini peale väga vihane, kuna Putin väitis, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski peaks tagasi astuma.

Venemaa läbirääkija Kirill Dmitrijev kohtus neljapäeval Valges Maja ametnike ja vabariiklastest seadusandjatega, teatasid kolm kohtumistega kursis olevat USA ametnikku. Pole aga selge, kas Trump mingil hetkel kohtumistel osales.

Dmitrijev kohtus Trumpi palvel Valges Majas vabariiklasest senaatorite Lindsey Grahami Lõuna-Carolinast ja Markwayne Mulliniga Oklahomast. Kohtumisel arutati Ukraina sõja lõpetamise tingimusi ja Putini nõudmisi relvarahule, ütlesid kolm USA ametnikku.

Dmitrijev: Venemaa on valmis teatud kujul Ukraina julgeolekutagatisteks

Dmitrijev ütles neljapäeval pärast Valges Majas peetud kõrgetasemelisi kõnelusi, et teatud tüüpi julgeolekutagatised Ukrainale võivad olla vastuvõetavad.

Dmitrijev pidas kaks päeva kõnelusi Ameerika saadiku Steve Witkoffiga, kes kohtus eelmisel kuul Moskvas Putiniga osana president Donald Trumpi kavatsusest rahulepingu sõlmimiseks Venemaa ja Ukraina vahel.

Fox Newsiga rääkides väitis Dmitrijev, et Ukraina on rünnanud Venemaa energiataristut, kuid väitis, et Valge Maja kõnelustel oli "positiivne tulemus" ja möönis, et Kreml võib olla valmis Kiievile andma julgeolekutagatisi.

"Mõned turvagarantiid mingil kujul võivad olla vastuvõetavad," ütles Dmitrijev, täpsustamata, millised. Ta välistas aga Ukraina liitumise NATO-ga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on pikka aega väitnud, et julgeolekugarantiid, nagu NATO-ga liitumine või USA ja Euroopa rahuvalvajad Ukrainas kohapeal, on ainus viis tagada, et Moskva uuesti ei ründaks.

Dmitrijevi sõnavõtud kalduvad kõrvale Kremli tavapärasest seisukohast. Putin on öelnud, et rahu on võimalik ainult siis, kui Ukraina läbib demilitariseerimise, samas kui Venemaa kõrgeim diplomaat Sergei Lavrov ütles, et Moskva on kategooriliselt vastu rahuvalvajatena tegutsevatele Euroopa vägedele.

Ukraina ja tema liitlased on süüdistanud Venemaad läbirääkimiste takistamises ja heitnud Kremlile ette viivitavate tingimuste ja nõudmiste esitamist.

Ka Trump tunnistas märtsis, et Kremlis viibivad inimesed võivad relvarahu sõlmimisega venitada.

USA ja Venemaa on teinud Ukraina sõjas relvarahu sõlmimise suunas olulisi edusamme, ütles Kremli Dmitrijev neljapäeval pärast kõnelusi Valges Majas.

"Ukraina relvarahulepingu osas on tehtud märkimisväärseid edusamme," teatas Dmitrijev Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS teatel.

USA ja Venemaa arutasid majandussidemete taastamist

Dmitrijev kiitis USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni selle konstruktiivse ja lugupidava dialoogi eest Venemaaga ning ütles, et kahe riigi soov on taastada ja süvendada oma sidemeid, sealhulgas majanduskoostööd.

Ameerika ettevõtted on valmis naasma Venemaale ja täitma vabad ametikohad, mis tekkisid pärast Euroopa ettevõtete tagasitõmbumist Venemaalt seoses Moskva täiemahulise sissetungiga Ukrainasse, ütles Dmitrijev.

"USA ettevõtted on valmis hõivama nišše, mille jätsid Vene Föderatsioonist lahkunud Euroopa ettevõtted," teatas TASS.

Kaks riiki arutasid ka otselendude taastamist.

Arutati ka koostööd haruldaste muldmetallide üle ja Arktikas toimuvat, ütles Dmitrijev Washingtonis ajakirjanikele, vahendab Reuters.

Dmitrijev ei avaldanud võimaliku relvarahulepinguga seotud üksikasju, kuid ütles, et Trumpi administratsioon "kuulab ära Vene Föderatsiooni seisukoha" ja määrab järgmise läbirääkimiste vooru kuupäeva lähiajal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas 3. aprillil, et USA ja Venemaa ametnikud peavad eravestlusi Ukrainas täieliku relvarahu võimaluse üle. Kiiev on juba nädalaid öelnud, et on valmis alustama täielikku 30-päevast relvarahu kooskõlas Washingtoni ettepanekuga, kui Venemaa nõustub samade tingimustega.

Venemaa on seni keeldunud, nõustudes vaid osalise relvarahuga seoses löökidega energiainfrastruktuurile ja tegevusega Mustal merel. Vastutasuks tahab Venemaa juurdepääsu taastamist rahvusvahelistele turgudele.

"Saudi Araabias andsime nõusoleku tingimusteta relvarahu sõlmimiseks," ütles Zelenski. "Venemaa pole sellega veel nõustunud, me näeme seda. Kuigi me teame, et ameeriklaste ja venelaste vahel on sel teemal vestlusi. On mitteavalikke vestlusi."

Dmitrijev mängis olulist rolli Moskva ja Trumpi vahelises diplomaatias ka Trumpi esimese ametiaja jooksul.

Putin määras Dmitrijevi oma esindajaks välismajandussuhete alal ning ta osales veebruaris Ar-Ryadis USA-Vene läbirääkimistel.