Süüdistuse kohaselt volitas Vihula vallavanem vähemalt ajavahemikul 17. august 2016 kuni 8. september 2017 Nammi valda esindama ning vallale õigusteenust osutama. Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid Vihula vallavolikogu otsusega algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate seisukohtade koostamiseks ning valla esindamises maavanema järelevalvemenetluses.

Süüdistuse järgi omistas Vihula vallavanem suulise volitusega Nammile avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundi õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vihula valla põhimääruse alusel.

Tartu ringkonnakohtu teatel näitab kirjeldatud sündmuste ahel Nammi kohta, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja sai aru, et tal polnud õigusabilepingut.

Süüdistuse kohaselt on Namm alates 22. maist 2012 MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige. Seega täitis ta Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses üheaegselt huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam huve, suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toiminguid kohaliku omavalitsuse esindajana Vihula vallavalitsuse nimel ja pani teadvalt toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses.

Viru maakohus mõistis 24. augustil 2023. aastal Nammi toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses õigeks ning mõistis Eesti Vabariigilt Nammi kasuks välja õigusabikulude katteks 40 484,78 eurot.

Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsustas, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu täies mahus ja Namm toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses süüdi tunnistada.

Ringkonnakohtu teatel oli selles asjas põhiliseks vaidlusküsimuseks see, kas Namm oli Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneerigu menetluses ametiisik. Ringkonnakohus tuvastas tõendite alusel, et Nammile oli antud vallavanema poolt suuline volitus esindada valda üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses.

Ringkonnakohus leidis muu hulgas, et valla töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulus selle teemaga seonduvate küsimuste lahendamine ja kes oleksid võimelised vajalikke dokumente koostama, seda ei teinud. Seega pidi nende töö ära tegema keegi teine, mis kinnitab seda, et vastavad volitused olid antud Nammile, seisab kohtu teates.

Kriminaalkolleegium rõhutas, et ainult kirjaliku kliendilepingu vormistamata jätmine volituste andmisel ei välista inimese karistusõiguslikku vastutust. Vastasel juhul oleks avaliku võimu kandjal võimalik vastutust vältida vaid nõuetekohase volituse vormistamata jätmisega.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis ka kinnitust, et Namm täitis sisuliselt talle vallavanema poolt antud ülesannet, nõustades valda seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga, sealhulgas vahendas dokumente, olles nende sisuga hästi kursis. Samas hindas kolleegium, et Nammi tegevus kirjade vahendamisel ei ole sadama detailplaneeringu menetluses sellise kaaluga, mida saaks käsitada toimingute sisulise suunamisena.

Kriminaalkolleegium tunnistas Nammi süüdi selles, et ta kasutas maavanema järelvalvemenetluses oma õigusalaseid teadmisi ja autoriteeti, mille abil suunas detailplaneeringu protsessi MTÜ-le Käsmu Majaka Sadam soodsas suunas, mis lõppes sellega, et Lääne-Viru maavalitsus andis Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu. Ühtlasi rikkus Namm korruptsioonivastase seaduse punkte sellega, et Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine oli temaga seotud MTÜ huvides, millest ta oli MTÜ juhatuse liikmena teadlik.

Kolleegium võttis süü suuruse hindamisel arvesse, et Nammi suunamistegevus Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses oli väike. See piirdus valla esindajana ühel maavanema järelevalve menetluse koosolekul osalemises. Teisalt oli selle rikkumise olulisus avaliku võimu teostamisel väga suur. Detailplaneeringu vastuvõtmisel oleks tekkinud MTÜ-l võimalus rajada sadam, mille investeeringu suurus oli 1,5 miljonit eurot, mis ületab eriti suure varalise kahju enam kui kolm korda. Kolleegium arvestas sedagi, et tegu pandi toime ligi kaheksa aastat tagasi ja Namm pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud.

Otsus ei ole jõustunud.

Küllike Nammi kaitsja, vandeadvokaat Norman Aas ütles ERR-ile, et on koos süüdistatavaga ringkonnakohtu otsusega tutvunud ja otsustanud selle peale riigikohtusse kaebuse esitada.

"Antud kohtuotsus tõestab järjekordselt, kui ebamäärane on toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseis ja kuivõrd erinevalt juristid, sh kohtunikud, sellest aru saavad. Sellise ebamäärase sätte alusel isikute süüdimõistmine on õigusriiklikult problemaatiline," ütles Aas.

Nammi kaitse peab peamiseks probleemkohaks seda, kuidas ametiisikuks on võimalik saada ilma igasuguse kirjaliku lepingu või selge volituseta.

"Teiseks on korruptsioonivastases seaduses toodud toimingupiirang mõeldud vältima ikkagi huvide konflikti avalike vahenditega seotud otsustes ja korruptsiooniohu suurust mõjutab otsusest puudutatud avaliku raha  hulk. Antud juhul on ringkonnakohus toimingupiirangu ulatuse määramisel lähtunud aga üksnes eraraha arvelt tehtava võimaliku investeeringu suurusest," ütles Aas.