Ettevõtja Heiti Hääl rääkis "Esimeses stuudios" mahukalt Hillar Tederist, kes mõjuvõimuga kauplemises süüdi mõisteti. Hääle sõnul proovis Teder lihtsalt enda õiguste eest seista.

"Hillar Tederi kaasus seisnes selles, et teda süüdistatakse katses oma õiguste eest ettevõtjana seista ja see tunne ettevõtjal, kui ta Tallinna linnavalitsuse bürokraatiamüürist kuidagi läbi ei suuda murda – see on täiesti arusaadav. Tederi puhul ütleks ma nii, et Euroopa suurlinnades, kui tuleb investor, kes tahab teha mõnesajamiljonilist investeeringut, siis ta võetakse linnavalitsuses vastu, linnapea annab oma visiitkaardi, kirjutab sinna veel pastakaga mobiilinumbri juurde ja ütleb: "Kui on mure või asjad ei liigu, siis helista." Eesti elu on kahjuks vastupidine," sõnas Hääl.

Ettevõtja hinnangul on Eesti suur probleem riigi suurus ja poliitikute hirm suhelda ettevõtjatega.

"Suureks probleemiks on nähtavasti meie riigi väiksus. Kõik tunnevad kõiki. Poliitikud ei julge rääkida ettevõtjatega, sest neid kindlasti kuulatakse pealt, kui nad teevad mingi otsuse ettevõtja projekti kohta, keda nad tunnevad. Siis on sellel ju kindlasti korruptsiooni vari," ütles Hääl.

Hillar Tederi puhul tunneb Hääl, et kohus on süütut inimest karistanud. Sama tunneb ta ka vandeadvokaat Küllike Nammi suhtes, kes pani toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses.

"Nii Hillari kui Küllike Nammi kaasused on mõlemad sellised, kus kohtu esimeses astmes mõisteti nad õigeks. Kohtu esimene aste on teadupärast see, kus kohtunik kuulab üle kõik tunnistajad ja minu hinnangul peaks kohtunikul tekkima kogu pilt juhtunust, mille üle ta kohut mõistab. Peale seda tuleb ringkonnakohus, kus kohtunikke on kolm, krabistavad paberitega kuskil kabinetis ja jõuavad selgusele, et maakohtu kohtunik sai kõigest valesti aru ja kõik, mis väitis prokurör, on õige. Kõik, mida väitsid tunnistajad, on vale ja see kipub minu meelest mustriks kujunema," sõnas ettevõtja.

Hääle hinnangul tuleb korrastada protsess, et ettevõtjad ei peaks minema piiripealsetesse situatsioonidesse, kus nad ise enam ei saa aru, kas nende tegevus on seadusega kooskõlas või seadusevastane.

"Tegelikus elus ei käi see ainult Tallinna kohta, vaid see puudutab kõiki omavalitsusi. Planeerimismenetlus peaks olema arusaadav protsess, mis ei saa olla lõputu kaameli tati venitamine ja mingeid piire ei ole. Kui ettevõtja esitab oma soovid, siis praeguse planeerimisseaduse järgi on ametkondadel võimalik esitada lõputult igasuguseid parandusettepanekuid. Loogiline oleks ju, kui teatud aja jooksul ütleb omavalitsus ühel korral, mis tema meelest ei sobi, mis peaks olema teisiti ja kui diskussioonis ei jõuta ühisele meelele, siis ettevõtjal on võimalus öelda: "See plaan ei lenda, seda ma ei saa teha", aga praegu asi lihtsalt menetletakse igavikku ja ma arvan, et see ei ole viis, kuidas elu peaks edendama," ütles Hääl. 

Ühtlasi sõnas ettevõtja, et tema meelest proovisid Küllike Namm ja ka Parvel Pruunsild tegeleda heategevusega.

"Pruunsild proovis hankida korporatsioonile Sakala, mille liige ta ise oli, uut hoonet ja Namm proovis võimaldada rajada Käsmu kaptenite külla väike sadam, mida valla poolt läbi viidud külaelanike arvamuses valdav enamuses ikka väga soovis. Nende nähtuste ohtlik pretsedent on see, et kui heategevus on kriminaalkorras karistatav, siis vaene sport ja kultuur," ütles Hääl. 

"Ma lugesin Küllike Nammi ringkonnakohtu otsust ja mõtlesin hirmuga, et Alexela kulutab kultuuri ja spordi toetamiseks mitmeid sadu tuhandeid iga aasta ja kui me mõtleme, et kriminaalkuritegu aegub meil seitsme aastaga, siis Alexela puhul räägime paljudest miljonitest ning nähtavasti peaksin ma elu lõpuni vangi minema," sõnas Hääl.