Kui neljapäeval lubas USA välisminister Marco Rubio, et USA on NATO-le pühendunud, siis reedel pidi ta ajakirjanike ees selgitama, miks ei välista president Donald Trump liitase vastu sõjalise jõu kasutamist – Gröönimaa vallutamist.

"Ei, ta (Trump – toim.) ütles, et ta ei välista midagi, kui Gröönimale tungib väline jõud, nagu Hiina, Venemaa või keegi muu. Aga see ei ole oluline, sest gröönlased teevad otsuse. Nemad on need, kes tahavad Taanist eemalduda. Nemad on need, kes tahavad olla iseseisvad. Me ei mõelnud seda välja, nemad tegid seda," lausus Rubio.

Ameeriklaste vastakad sõnumid Gröönimaa ja ka Venemaa teemal saatsid muidu suuremate üllatusteta kulgenud kohtumist. Eurooplased on julgemalt hakanud nõudma, et Venemaa juhil Vladimir Putinil ei lastaks venitades rahuläbirääkimisi ära kasutada.

"Viimased kolm nädalat on Venemaa seisukohti vahetanud, jätkanud rünnakuid energiataristule, jätkanud sõjakuritegudega. Täna on Venemaa vastuse võlgu Ameerika Ühendriikidele, kes on väga palju tööd teinud, et rahuläbirääkimisi vahendada ja vaherahu ettepanek teha," ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot.

"Putin jätkab vee segamist, venitab. Ta võiks vaherahu kohe vastu võtta. Ta jätkab Ukraina pommitamist, Ukraina elanike ja energiataristu pommitamist. Me näeme sind, Vladimir Putin, me teame, mida sa teed," lausus Suurbritannia välisminister David Lammy.

Kas nii mõtlevad ka ameeriklased, pole aga praegu veel selge.

"Rubio oli siin selles küsimuses kuulaja rollis, sest läbirääkimisi juhib ikkagi reaalselt president Trump," märkis Eesti välisminister Margus Tsahkna.