Rubio ütles enne teele asumist ajakirjanikele, et Trump on väga pettunud alliansi liikmetes, kes ei lubanud USA-l oma territooriumil asuvaid baase sõja jaoks kasutada, tuues eriti esile Hispaania.

"Teil on riike nagu Hispaania, kes keelavad meil neid baase kasutada – miks te siis NATO-s olete? See on väga õiglane küsimus," ütles Rubio ajakirjanikele Miamis. "Õigluse huvides on teised NATO riigid olnud väga abivalmid. Aga me peame seda arutama," lisas ta.

Trump on NATO liikmeid teravalt kritiseerinud selle eest, et nad ei tee rohkem USA ja Iisraeli alustatud Iraani-vastase sõjalise kampaania abistamiseks. Ta on öelnud, et kaalub alliansist lahkumist ja seadnud kahtluse alla, kas Washington on kohustatud austama NATO vastastikuse kaitse klauslit.

NATO ametnikud on rõhutanud, et USA ei palunud alliansil osaleda Iraani sõjas, kuid paljud liikmed on lubanud USA vägedel kasutada oma õhuruumi ja baase oma territooriumil.

Euroopa muret Trumpi suhtumise pärast NATO-sse süvendas sel aastal ka Trumpi püüd omandada Gröönimaa, mis on NATO liikme Taani territoorium.

Lõuna-Rootsi linnas Helsingborgis toimuval kahepäevasel kohtumisel peaksid Euroopa riikide ministrid püüdma USA-d rahustada, rõhutades, et nad on valmis aitama Hormuzi väinas navigatsioonivabaduse tagamisel, kui tingimused seda võimaldavad, ja võtma suurema vastutuse Euroopa julgeoleku eest. Iraan on sõja ajal piiranud liiklust läbi väina.

Eurooplaste hirme USA presidendi pühendumuse pärast NATO-le on süvendanud otsus viia Euroopast välja 5000 sõdurit, mida USA ametnikud seostasid Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi kriitikaga Trumpi Iraani sõja strateegia suhtes.

Washingtoni liitlased on olnud segaduses ja rahutud ka otsuse edastamise viisi pärast. USA ametnikud ütlesid algul, et väed viiakse Saksamaalt välja, kuid hiljem ütlesid, et lükkavad brigaadi paigutamise Poola edasi.

Ameerika Ühendriigid on samuti öelnud, et kavandatud pikamaa-rakettide Tomahawk paigutamine Saksamaale jääb ära. Lisaks on Reutersi allikad öelnud, et Washington kavatseb oma NATO liitlastele öelda, et vähendab kriisi korral alliansile USA poolt kättesaadavaks tehtavaid sõjalisi võimeid. https://www.err.ee/1610029204/reuters-usa-plaanib-vahendada-kriisideks-nato-kasutusse-antavaid-vagesid

NATO Euroopa-vägede juhataja, USA õhujõudude kindral Alexus Grynkewich, püüdis sel nädalal Euroopa liitlasi hiljutiste otsuste osas rahustada, öeldes, et edasised vägede vähendamised kestavad aastaid, et anda liitlastele aega nende asendamiseks vajalike võimete arendamiseks.

"Kuna alliansi Euroopa sammas tugevneb, võimaldab see USA-l vähendada oma kohalolekut Euroopas ja piirduda ainult nende kriitiliste võimete pakkumisega, mida liitlased veel pakkuda ei saa," ütles ta teisipäeval NATO peakorteris ajakirjanikele.

Rubio kohtub reedel NATO liitlastega esimest korda pärast seda, kui president Trump seadis alliansi kahtluse alla Iraani sõjaga seotud lahkarvamuste tõttu ja Washington teatas plaanist viia Euroopast välja 5000 sõdurit.

Neljapäeval teatas Trump siiski, et saadab Poola 5000 sõdurit, kuid polnud selge, kas ta pidas silmas kavandatud vägede paigutamist, mis lükati varem edasi keset survet Euroopale end ise kaitsta.