"AK. Nädal": mis saab tuulikuosadest nende eluea lõpul?
Eestis töötab juba praegu sadu tuulikuid, veel sadu planeeritakse juurde ning vanimad neist on töötanud juba mitukümmend aastat. "AK. Nädal" uuris, mis saab tuulikuosadest siis, kui tuuliku eluiga on läbi.
Eestis toodavad praegu elektrit umbes 200 tuulikut ja Eesti vanim tuulepark Virtsus on töötanud juba üle 20 aasta. Mõnekümne aasta pärast oleme aga küsimuse ees, mida teha oma aja ära elanud tuulikuosadega.
"Ka Enefi Greenil on masinad, mis on 20 aastat täis elanud ja millele oleme saanud 10 aastat eluea pikendust juurde, ehk nad töötavad 30 aastat. Uued tuulikud on juba ette nähtud standardi järgselt 30 aastaks töötama," rääkis Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik.
Nii hakkavad esimesed tuulepargid lähenema oma eluea lõpule.
"Kui me vaatame siit tulevikku, siis Eestis 2030. aastast edasi võib olla see hetk, kui meil hakkab tulema suuremas mahus tuulikuid käitlusesse ja ümbertöötlemisse," lausus Kaasik.
Tuulikute lõppkäitluse eest vastutab selle omanik ehk üldjuhul tuulepargi arendaja.
"See on tuulikupargi omaniku mure ja tema kohustus on sellega tegeleda. Tuulikutootja tõenäoliselt annab sinna kaasa garantii ja siis on ka teada, kuidas seda tuuleparki hakatakse demonteerima ja ka see, mis sellest tuulepargist edasi saab, nendest osistest," ütles Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.
Tuulepargi ehituse ajal vastutab aga tuulikute eest tootja. Nii tekkis ehitusjärgus olnud Sopi-Tootsi tuulepargis olukord, kus tootja otsustas viga saanud tuulikulaba tükeldada ja viia prügilasse.
Kuigi arendaja Enefit Greeni sõnul võis tootja nii otsustada ja utiliseerimine oli nõuetekohane, seisavad nemad arendajana selle eest, et tuulikuosi vaid taaskasutataks või töödeldaks ümber.
"Me tahtsime seda laba jäädvustada objekti peal kohapeal, et seda oleks kõigil võimalik näha, mis ja kui suur on 79,5 meetrit pikk laba. Teine oli see, et kuna meil on väga hea koostöö Kuressaare ametikooliga, siis me tahtsime seda laba kasutada Kuressaare ametikoolis tuulikutehnoloogide või labatehnoloogide väljaõppes. Kindlasti see, et ta seal kohapeal tükeldati ja Paikre prügilasse pandi, meie vaates ei olnud esimene valik," rõhutas Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik.
Ministeeriumi sõnul on tuulik ehitis, selle käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja järgida ka jäätmehierarhiat. See tähendab, et vältida tuleb prügilasse viimist ja eelistada taaskasutust ja ringlusse võtmist.
"Meid huvitab laiapõhjaline lähenemine. Et kogu Eesti jäätmekäitlus oleks võimalikult kaugele arenenud, et võimalikult palju materjali võetakse uuesti ringlusse," ütles kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Täiendavaks regulatsiooniks turuosalised vajadust ei näe
Praegu ei ole kuidagi riiklikult reguleeritud, kui palju peab tuulikust olema taaskasutatav või ümbertöödeldav. Nii Enefit Green kui ka 40 aastat tuulikuid tootnud Taani ettevõte Vestas ütlevad, et suur osa tuulikust on juba täna taaskasutatav ja valdkonda ei peaks üle reguleerima.
"Tuulik koosneb erinevatest metallidest: teras, vask, alumiinium, ja erinevatest komposiitmaterjalidest ja need 90 protsenti, mis on siis torn, gondel ja erinevad metallilised osad, et neid me teame juba väga hästi täna, kuidas taaskasutada," rääkis Vestase Baltikumi ja Skandinaavia müügijuht Jaana Kurgpõld.
Kõige suurem küsimus on, kuidas taaskasutada tuulikulabasid, aga ka nende ümbertöötlemise võimalusi otsitakse.
"Need on siis need, mis on komposiitmaterjalid ja kuna tuulik on disainitud niimoodi, et ta peaks kestma ja vastu pidama väga tugevatele jõududele, erinevatele tuulekonditsioonidele. Tuulikulabad koosnevad süsinik- ja klaaskiududest, epoksiidvaigust, värvist ja vahust ja seda on tõesti olnud väga-väga raske siis erinevateks osadeks võtta ja ümber töödelda," rääkis Kurgpõld.
Tema sõnul on Vestas viimased paar aastat probleemile lahendust otsinud.
"Lahendus on siis üks lahusti, mille sisse tuulikulaba tuleb kasta ja tegelikult selle tulemusena tuuliku laba laguneb oma algosadeks," selgitas Kurgpõld.
Kurgpõllu sõnul võidakse juba viie aasta pärast tuulikulabasid sel moel suuremas mahus ümber töödelda. Ministeeriumi sõnul areneb valdkond kiiresti ja tuulikulabad ei hakka ehitusjäätmetest märkimisväärset osa moodustama.
"Ehitus ja lammutusjäätmeid Eestis tavajäätmetena tekib umbes miljon tonni aastas. Kui me vaatame üksnes tuulikulabasid, siis lähiajal rajatavad tuulikud ja ka olemasolevad tuulikud, nendes labades on kokku heal juhul 20 000 tonni materjali. Siin on tegemist olulise suurusjärkude vahega. Vastavad käitlustehnoloogiad on kiirelt arenemas. On vastavad tehased siis rajamisel Soomes, Hollandis, miks mitte tulevikus ka Eestis," ütles Jaanisoo.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "AK. Nädal"