Saareoja sõnul kaotavad laulupeolised Pirita tee 28 ehk Tallinna näituste messikeskuse kinnistu arendamisega koha, kus proovide ja kontsertide vahepeal süüa ja jõudu koguda.

"Lauluväljak on hetkel koostamas ala uut detailplaneeringut vastavalt 2022. aastal välja valitud ideekavandile. Sellest tulenevalt on otstarbekas lahendada ruumiprobleem koostatava detailplaneeringuga, sealhulgas planeerida toitlustamine ja tehnilised alad," sõnas Saareoja.

Sellega seoses palus Saareoja kultuuriministeeriumi toetust, et omandada mitu Pirita tee ja Narva maantee kinnistut.

"Tulenevalt 2024. aastal tellitud eksperthinnangutest on Pirita tee 8 kinnistu turuväärtus 370 000 eurot ning Pirita tee 10 kinnistu turuväärtus 730 000 eurot. Pirita tee 10a ning Narva mnt 81a kinnistute näol on tegemist nn Fahle aia maadega, mis on olnud aastakümneid hoolitsemata ning nende jõudmine lauluväljaku omandisse tähendaks ühtlasi seda, et alast kujundataks avalikus kasutuses olev pargiala," lausus Saareoja.

"Eraomandis olevatele kinnistutele Narva mnt 77a ja Pirita tee 28c oleme tellinud hindamisaktid, kuid need ei ole antud taotluse esitamise hetkel veel valminud," lisas Saareoja.

Samuti ootab lauluväljaku juht ministeeriumi tuge lauluväljakust Pirita ja Lasnamäe suunas paiknevate kinnistute liitmisel ning kinnistute kasutusse võtmist Tallinna lauluväljaku tehniliste vajaduste katmiseks suurürituste korraldamisel.

Minister kinnitas kirjas Saareojale, et on laulupeoliste toitlustamisega seonduvate probleemidega kursis, aga kinnistute omandamiseks rahapuudusel lootust ei anna.

"Eraomandisse kuuluvate lauluväljaku naaberkinnistute soetamist, seoses majandusliku olukorra ja riigieelarve kärbetega, ei ole kultuuriministeeriumil võimalik toetada," sõnas Purga.

Purga sõnul peaks riigile kuuluvate kinnistute liitmiseks lauluväljaku kinnistuga Tallinna linn algatama nende maade munitsipaalomandisse taotlemise.

"Kultuuriministeerium saab siinjuures toetada vaid omapoolse kaaskirjaga," nentis minister.

Linn: naaberkrundid tuleb kaasata

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ütles, et lahendust, kuidas korraldada tulevikus laulupeoliste toitlustamist, on linn otsinud mõnda aega.

"Teame, et 2031. aastaks on vaja see leida ja juba ka valmis ehitada. Saareoja pöördumine kultuuriministeeriumi poole on osa sellest protsessist," sõnas Oja.

Oja meenutas, et linn korraldas mõni aasta tagasi lauluväljaku ala tervikliku ruumilahenduse ideekonkursi, mille võitis võistlustöö "Kiigele".

"Oleme sellega edasi töötanud ning praegu käivad eeltööd vajaliku detailplaneeringu algatamiseks. Selle raames on saanud selgeks, et toitlustusala, aga tegelikult ka teiste logistiliste teemade lahendamiseks tuleb meil kaasata tulevikus tõepoolest ka mitmed väiksemad naaberkrundid," lisas Oja.

Oja sõnul on linn arutanud teemat naaberkinnistuste eraomanikega ning kuna kontaktid on lootustandvad, pöördusid nad ka riigile kuuluvate maade pärast riigi poole.

"Kindlasti algatame õigel hetkel nende maade munitsipaalomandisse taotlemise," lisas Oja.