Esmaspäeval oli riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil arutluse all Euroopa Liidu kliimapakett, mille eesmärk on 2030. aastaks vähendada liikmesriikide süsinikuheidet 55 protsenti. Täpsemalt arutati konkreetsete direktiivide ülevõtmisega kaasnevat koormust inimestele ja majandusele.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) näiteks soovis teada saada, kas valitsuse käsutuses on ka analüüs, mille põhjal saaks hinnata, milliseid ülevõetavaid õigusakte tuleks muuta, ning milline on direktiivide ülevõtmisega kaasnev kulu ühiskonnale. Selgus, et taolise analüüsi kohta kellelgi komisjoni istungil osalenutest andmeid polnud.

Riigikontrolör Janar Holm märkis, et riigikontroll on oma varasemas analüüsis toonud välja, et kuna liikmesriikidele antakse väga vähe aega seisukohtade kujundamiseks, veel vähem analüüsimiseks, siis pole üsna sageli olnud võimalik teha Eesti eripäradega arvestavaid mõjuhinnanguid. "Algatusi on palju ja tagasisideks aega võimalikult vähe," lausus ta.

Holm tõi näiteks, et eelmisel nädalal, kui ERR oli kirjutanud poeparklate eelkaabeldamise nõudest, uuriti vastava direktiivi mõjuhinnanguid ka riigikontrolli poolt ning seal seda aspekti polnud käsitletud ning ainukese probleemina oli välja toodud suurenev halduskoormus. "See oli hõredavõitu, arvestades, millist infot oleme selle kohta saanud," lausus Holm.

Holm lisas, et kuigi konkreetse kliimapaketi puhul on valitsus lubanud tagantjärele mõjuanalüüsi teha, siis siiani pole ta sellist dokumenti kohanud.

Palts märkis, et kogu kliimapaketi ehk niinimetatud Eesmärk 55 paketi puhul pole ka tema kohanud ei terviklikku mõjude analüüsi ega ka analüüsi selle erinevate osade kohta. See oli ka ettevõtjate peamisi etteheiteid.

"Seda lubati korvata edaspidises menetluses. Mina ei tea, et täna väga kaugele oleks sellega jõutud. Kliimaseaduse väljatöötamisel erinevaid mõjuanalüüse on tellitud, aga sealgi on ametnikud öelnud, et kõike ei olegi võimalik analüüsida ja kõike ei jõua ega saagi," lausus Palts.

Holm märkis, et Eesti väiksus ja seega ka ametnike ja kaasatavate väiksem arv ei anna põhjust öelda, et pole hullu, kui me mõjuanalüüse ei tee. "Me võtame ikkagi pikaajalisi kohustusi ja peame nende mõjusid hindama," ütles ta, lisades, et puudu on hinnangud, milliste direktiivide elluviimine on Eesti jaoks realistlik ja milliste sammudega neid annaks ellu viia.

Palts nentis, et aja jooksul, mil toimub direktiivide ülevõtmine, muutub keskkond palju ning kõiki muutusi, sealhulgas muutusi inimeste käitumises ja eelistustes, polegi võimalik ette näha.

"Meil peab olema valmisolek hinnata uue teadmise pealt, teha korrektiive selle pealt, mida oleme kokku leppinud. Mingeid asju ei suuda me kunagi ette näha ja jääda kinni sellesse, et peame, nui neljaks, need torud parklasse vedama, on lihtsalt jabur. Peab olema suutlikkus ümber mõelda, muidu teeme rumalusi üksteise järel," lausus Palts.

"Torud parklasse" all mõtles Palts energiatõhususe direktiivist lähtuvat nõuet, et 2027. aastaks peavad olema pooled poodide parklakohad eelkaabeldatud, teadmata, kas need kaablid kunagi üldse päriselt kasutust leiavad.