USA presidendi Donald Trumpi eelmisel nädalal kehtestatud tollimaksud tõid kaasa aktsiaturgude languse, sealhulgas USA aktsiaturge tabas eelturul järsk langus. Tööstusindeks Dow Jones langes 5,5 protsenti, S&P 500 5,79 protsenti ja Nasdaq 5,82 protsenti.

Indeksite langus puudutab ka Eesti investoreid, sealhulgas neid, kes on investeerinud pensionifondidesse.

"Indeksfondi mõte ongi selles, et ta käib turgude tuules – kui turud tõusevad, tõusevad indeksfondi tootlused, kui – nagu praegusel hetkel turud langevad juba kolm-neli päeva järjest –, siis ka indeksfondid langevad," sõnas majandusteadlane ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.

"Kui vaadata pikaajalises perspektiivis, mis ongi indeksfondi mõte – seal võiks olla sees kümme või enam aastat – ja kui vaadata eelmist finantskriisi aastatel 2008–2009, siis tänaseks on tookordsed tootlused mitmekordselt tasa tehtud," lisas Tapver.

Tapveri hinnangul ei peaks inimene, kes on investeerinud indeksfondidesse pikaajalise perspektiiviga, praegu midagi tegema.

"Kõige hullem variant on see, kui ta hakkaks indeksfondi turupõhjast müüma. Kunagi ei oska ju finantsturge ette aimata, millal see pööre üles- või allapoole tekib," ütles Tapver.

Prognoose on Tapveri sõnul nii- ja naasuguseid.

"Kui vaadata USA aktsiaturge, siis nad käivad majandusega käsikäes: president Donald Trumpi kehtestatud tollimaksud neid turge alla ongi vedanud ja suurpangad hindavad USA majanduskriisi tõenäosust 40 protsendi juurde. See tähendab seda, et aktsiaturud reageerivad ette. Millal pööre ülespoole võiks minna, on praeguses väga ebakindlas geopoliitilises olukorras raske öelda, kuna me ei tea ette prognoosida, mida Trump homme teeb või mida Hiina ja Euroopa homme teevad," rääkis Tapver.

Tapveri sõnul on kõige kindlam strateegia käia aktsiaturuga need tõusud ja mõõnad läbi.

Penisonifondide vaates ütles Tapver, et kui on pensionini aega kümme või enam aastat, ei tasuks midagi kohe ette võtta.

"Mina täna üldse ei muretse. Ma olen teadustööna seda uurinud ja indeksfondid 98 protsendil juhtudest löövad aktiivselt juhitud fonde. See on nii ajalooliselt olnud ja eeldatavasti on ka tulevikus. Raskem võib olla nendel, kellel on pensioniiga lähima aasta jooksul tulemas, sest nende viimased investeeringud on kallilt ostetud. Neil on võibolla rohkem põhjust muretsemiseks, aga ma ei ütleks, et ka nii väga. Vaadates viimase viie aasta perspektiivi, siis oleme aktsiaturgudega ikka plussis," sõnas Tapver.

Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige Kristjan Hänni märkis, et kui investor on indeksite osas seisukohal, et need on tema portfellis pigem kauplemisinstrumendid ja tal on vähemalt enda hinnangul vastavad kogemused, siis andku aga minna ja kaubelgu.

"Pikaajaline aktsiatesse või indeksitesse investeerija peaks selliste kukkumiste riskiks valmis olema ja sellistele sündmustele reageerima ei pea. Päris pikka aega on vähemalt arenenud turgudel sellised järsemad kukkumised saanud pidama ligi 20-protsendise langusega ja järgnev turgude taastumine on olnud päris kiire," sõnas Hänni.

"Vanakooli investor minus muidugi mäletab ka muistseid aegu, kus sellisele esialgsele järsule kukkumisele järgnes mõningane taastumine ja siis umbkaudu kuu hiljem mindi uuesti põhjade pidamist testima. Kahtlemata on siin praegu võimalusi erisuunalisteks arenguteks turgudel ja vastavalt avaldab see mõju ka pensionifondidele," sõnas Hänni.

Hänni ütles ka, et tema ostis just S&P500 indeksfondi, aga see on tema ost ja kellelegi teisele ta seda soovitada ei saa.