Sõtšovi sõnul näitab paljude õigeusukirikute käekäik, ei jutt juurte läbilõikamisest ei kannata kriitikat, vahendas "Välisilm".

"Tegelikult on ajaloo jooksul alati olnud erinevaid muutusi, jurisdiktsioonilisi muutusi. Nii näiteks Lääne-Euroopa venekeelsete koguduste eksarhaat on olnud mõnda aega oikumeenilise patriarhaadi alluvuses ja mõnda aega Moskva patriarhaadi alluvuses ja nüüd 2018. aastal, kui see likvideeriti, anti kogudustele õigus, et nad ise otsustaksid, mis jurisdiktsiooni nad lähevad. Samamoodi võtame Soome Õigeusu Kiriku näite aastast 1923, kui samaaegselt oikumeeniline patriarhaat andis nii Eesti, kui ka Soome Õigeusu kirikule, mõlemad olid hõimukirikud, sõsarkirikud, kui nii võib öelda, mõlemad läksid üle oikumeenilisse patriarhaati. Neid näiteid on kuhjaga," rääkis Sõtšov.

Sõtšovi sõnul kehtib sama ka Kuremäe kloostri kohta, mis on Moskva patriarhi otsealluvuses. Sõtšovi sõnul seostub alluvus kristlikus mõttes enamasti alluvusega Kristusele. Siin kipuvad aga sageli segunema usuline ja poliitiline tasand, millist segadust Kuremäe klooster praegu oma retoorikas ära kasutab.

"Siin tahaks ikkagi teha mingit vahet ka, et see alluvus Kristusele ikkagi ei ole kanooniline ja jurisdiktsiooniline või hierarhiline alluvus. On olnud aegu, kui Vene Õigeusu Kirik oli absoluutselt ilma Moskva patriarhita. Oli näiteks sinodaalajastu alates Peeter I-sest 1917. aastani. Millest siis see alluvus on nüüd ühtäkki muutunud nii öelda pühaks lehmaks?"

Kriitikat ei kannata Sõtšovi hinnangul ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku või uue nimega Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku piiskop Danieli seisukoht, nagu oleks tema juhitav kirik taandanud ennast kõigist Moskva patriarh Kirilli avaldustest Ukraina sõja teemadel või üldse poliitilistest avaldustest, tunnustades teda puhtalt usulise juhina.

"Inimene, kui ta esindab kirikut, ta ikkagi esindab seda täielikult. Ei saa eristada mingit isiklikku tasandit ja siis poliitilist tasandit ja siis kiriklikku tasandit. Kui tema esineb nüüd oma esinemistes ja resolutsioonides, siis ta ikkagi kirjutab alla "Patriarh Moskovski i Vseja Rusi" ehk Moskva ja kogu Venemaa patriarh," sõnas Sõtšov.

Ammugi ei saa Sõtšovi hinnangul tõsiselt võtta jutte õigeusklike usuvabaduse kohutavast piiramisest Eestis või koguni genotsiidis, mida piiskop Daniel ÜRO-s esinedes Eestile ette heitis.

"Igal usuvabadusel on omad piirangud. Usuvabadus allub ka usualasele seadusandlusele ja neid nõudeid tuleks kuidagi aktsepteerida, sest keisri oma keisrile ja Jumala oma Jumalale, nii nagu ütleb uues Testamendis Jeesus. Riigil on õigus kehtestada teatud piiranguid ja nõuda neid. Ei saa ikkagi elada omas maailmas ja omas tegelikkuses arvestamata neid nõudeid ja neid ettekirjutusi, mis nagu riigi poolt seatakse," lausus Sõtšov.

"Sellise märtrioreooli ja märtrikuvandi loomine on tihtipeale ohtlik asi. See põhineb alati sellisel vastandumisel millelegi, et me oleme kannatav pool ja teine pool on see kiusav pool. Ikkagi on olemas olnud probleeme ja me teame, et endise Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku pea Eugeni ehk Valeri Rešetnikov millegipärast ei ela ega asu Eestis. Need asjad tehti ikkagi vastavate otsuste ja turvalisuse kaalutlustel, ei pikendatud elamisluba. Samas mõtlen ka selle peale, et mingisugune põhjus peaks ka sellel olema, miks me peaksime olema nii ebalojaalsed ja usaldamatud omaenda riigi struktuuride suhtes," rääkis Sõtšov.