Siseminister Igor Taro sõnas "Terevisioonis", et seadusega oleks tegelikult pidanud juba aastakümneid tagasi tegelema, kuna ajalooliselt ei oleks tohtinud Eestisse kahte õigeusu kirikut tekkidagi.

"See, et Eestisse tekkis kaks õigeusu kirikut, oli ajalooline viga. Eesti Vabariigis enne nõukogude okupatsiooni ei olnud mingisugust Moskva kanoonilist alluvust. See tuli meile koos nõukogude okupatsiooniga ja jõuga. Mitte kellegi käest ei küsitud, kas seda on tarvis või mitte," ütles Taro.

Ühtlasi selgitas siseminister, et seaduseelnõu ei puuduta kogudusi, vaid hoopiski katusorganisatsioone.

"Kogudused on autonoomsed. Neid see seaduseelnõu ei puuduta. Nemad saavad oma teenistust traditsioonidega rahulikult jätkata. Katusorganisatsioon on see, kes peab mõtlema, kuidas õigusruumiga kooskõlla jääb." 

Taro tõi ka välja, et Eesti kirikute nõukogus on pakutud välja võimalus kaks õigeusu kirikut teineteisele lähemale tuua.

"Iseenesest seal on väga palju variante, kuidas sellesse õigusraamistikku ära mahtuda ja need nõuded täita. Need on lihtsalt kõikide osapoolte hea tahe. Kui seda head tahet ei peaks väga pika aja jooksul ilmnema ja siseministeerium püüab, pakub variante, vaatab seda tegevust, siis kõige viimane abinõu on tõesti, et siseminister pöördub kohtu poole. Eesti Vabariigi kohus saab selle otsuse teha, kas organisatsiooni struktuur vastab tingimustele või mitte."

Kui kohus peaks otsustama, et kirik ei vasta tingimustele, siis on see Taro sõnul asukate enda otsus, mida nad edasi teevad.

"Nad peaksid endale aru andma, kuidas edasi tegutseda. Keegi ei tegele kloostritega, keegi ei tegele kirikuhoonetega ega nende inimestega, kes seal palvetavad. Uskumine Kristusesse ei ole uskumine Kirilli. Sellest peaks ka aru saama."

Seadus puudutab Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut (EKÕK), mis kuni märtsi lõpuni kandis nime Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), ja Pühtitsa kloostrit – mõlemal on otsene alluvussuhe Moskva patriarhaadiga.

Kirikute ja koguduste seaduse jõustumisel peab Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (endine MPEÕK) enda alluvussideme Moskva patriarhaadiga katkestama. Seadusemuudatuste ajend on Moskva patriarhaadi avalik toetus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. Ühtlasi soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Järgmiseks liigub eelnõu vabariigi presidendi kantseleisse, kus president otsustab selle väljakuulutamise. Kirikutele, kogudustele ja kloostritele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud.