Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonis olev Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) teatas pärast kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastuvõtmist, et seadusemuudatus ei nõua teenimise traditsiooni muutmist, rääkimata "usuvahetuse" nõudest, millele osa kriitikuid on viidanud.

"Seadusemuudatuse esmane mõte on vältida vaenulike riikide või äärmusorganisatsioonide mõjutustegevust usuorganisatsioonide kaudu, mis omakorda tugevdab meie riigi julgeolekut," märkis kirik oma teates.

Seadusemuudatus aitab EAÕK-i teatel osaliselt taastada Eestis enne Teist maailmasõda valitsenud olukorra, kus eri rahvustest inimesed teenisid ühtses õigeusu kirikus, mis kuulus kanooniliselt Konstantinoopoli oikumeenilisse patriarhaati, sest ajalooliselt on Eesti olnud oikumeenilise patriarhaadi maa-ala, välja arvatud neil aegadel, kui Venemaa on vallutanud Eesti enda osaks.

"EAÕK-is on nii eesti kui ka vene õigeusu traditsiooni järgivaid kogudusi. Enamik kogudusi kasutab liturgiatel ja teistel jumalateenistustel ja -talitustel eesti keelt, ent on ka peamiselt kirikuslaavi keeles teenivaid kogudusi, kus teenitakse kirikuslaavi keele kõrval osaliselt  eesti keeles," märgiti teates.

EAÕK metropoliit Stefanus pakkus EAÕK-ile vikariaadi staatust alluvussuhte katkestamise korral Moskvaga. Vikariaat tähendaks eraldiseisvat kiriklikku üksust, mille vanim piiskop meenutaks EAÕK-i metropoliiti ja oleks tema kaudu üleilmse õigeusu kiriku osaduses, muidu aga järgitaks oma väljakujunenud kombeid, kasutataks kirikuslaavi keelt ja korraldataks sõltumatult oma siseelu.