Seadusega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Selle poolt hääletas 60 saadikut, vastu oli 13. Poolt olid mõlemad koalitsioonierakonnad ning Isamaa ja sotsid. Seadusele hääletasid vastu Keskerakond ja EKRE.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et heaks kiidetud seadus on vastuolus põhiseadusega ja on kristlasi tagakiusav.

"Kui meil on seadus, mis lubab põhimõtteliselt siseministeeriumil ette kirjutada ükskõik millisele kogudusele... Ma rõhutan, et ärme räägi ainult vene kirikust, vene õigeusu kirikust, vaid räägime kõikidest kirikutest, sest ta kohtleb kõiki ühtemoodi. See seadus lubab siseministeeriumil öelda, mida kirikus rääkida tohib või millised on kiriku sisemised struktuurid, siis on see kõige otsesemas vastuolus usuvabaduse põhimõtetega," sõnas Helme.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder selgitas, et seadus võeti vastu arvestades praegust julgeolekuolukorda.

"Ei, see ei ole kellegi tagakiusamise seadus, vaid see tuleneb ikkagi praegusest julgeolekuolukorrast ja see seadus on sündinud sellest tulenevalt, et on vaja tugevdada Eesti julgeolekut ja Isamaa on ka sellest aspektist lähtuvalt seda seadust vaadanud ja menetlenud. Julgeolekuaspektist lähtuvalt me seda toetame," ütles Seeder.

Vadim Belobrovtsev Keskerakonnast usub, et seadus lõhestab ühiskonda.

"Kahjuks me näeme täpselt samamoodi nagu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul nii ka kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu puhul, et see pigem lõhestab ühiskonda ja mitte ei tee seda ühtsemaks."

Lauri Läänemetsa sõnul oleks parim lahendus see, kui Eesti Kristlik Õigeusukirik (endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirik) viiks oma põhikirja vastavusse seadusega.

"Rohkem nende elus midagi ei muutu. Tõesti seal on need usulised küsimused aga selle tunnustuse on nõus ka Konstatntinoopol andma, et ei oleks seda alluvust Kremlile ja iseseisvus, organisastioon, kultuur ja positsioon kõik säilitatakse," sõnas Läänemets.

Kui president seaduse välja kuulutab on Eesti Kristlikul Õigeusukirikul 2 kuud aega katkestada sidemed Moskva Patriarhaadiga. Kui seda ei tehta siis on siseministril võimalus teha taotlus organisatsiooni sundlõpetamiseks, mis on pikk protsess.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ütles "Aktuaalses kaameras", et tema jaoks jäi ebaselgeks, kas seaduse ettevalmistamisse kaasati neid inimesi, keda see kõige rohkem mõjutab.

"Seal olid usuorganisatsioonid esindatud, aga minu meelest on oluline alati see, et kui valmistatakse sellise seaduse eelnõusid ette, mis puudutavad väga sügavalt inimeste väärtuseid, siis seal peaks olema see kaasamine ja kommunikatsioon hästi põhjalik."

Ühtlasi on Veske esitanud kirja siseministrile, rõhutades, et sellistele seadustele peab äärmiselt kaalukalt lähenema.

"Kui ma lugesin selle kohta, et millised on näiteks sotsiaalsed mõjud, siis ma ütleks, et need olid natuke pinnapealselt tehtud. Mul jäi natuke seda teadmist sealt lugedes väheks, et kuidas see mõjutab keskmist vene õigeusu inimest Eestis," sõnas Veske.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik aga usub, et president Alar Karis on kõige kompetentsem isik riigis otsustama, kas kuulutada seadus välja või mitte.