Riigikogu riigikaitsekomisjonis heaks kiidetud eelnõu kohaselt võib kaitsevägi Eesti merealal rahvusvahelise mereõigusega kooskõlas kasutada jõudu elutähtsat teenust tagava taristu, riigikaitseobjekti, sadama, rajatise, seadmete või aluse kaitseks, kui muud vahendid ei aita, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See peab andma meile võimaluse tegutseda mitte ainult territoriaalmeres - see on siis need 12 meremiili, mis on nii meil kui igal riigil kaldast ja saartest, vaid ka majandusvööndis. Sinnamaani, kus Eesti majandusvöönd puutub kokku teiste riikide majandusvöönditega," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Kaitseväel on õigus juhul kui ohu tõrjumine muu meetmega võimalik pole või ei ole õigel ajal võimalik, alus uputada.

Jõudu tohib kasutada, kui sellega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju. Enne tuleb esimesel võimalusel teavitada aluse juhti või lipuriiki.

Stoicescu toob paralleeli 2001. aasta 11. septembri rünnakutega USA-s. Kaabli rikkumise eest laevu uputama ei hakata. Merevägi vajab uusi laevu ülesannete täitmiseks, ütleb ta.

"Merevägi vajab uuemaid või uusi laevu. Vähemalt ühte või kahte. Ja see ilmselt on meil ka koalitsioonileppe läbirääkimistel laual," sõnas Stoicescu.

Eelmine mereväe ülem Jüri Saska ütleb, et tsiviilaluseid võib kasutada ründeks. Saska loodab, et riik kehtestab mereväele selle tõrjumiseks jõukasutamise reeglid. Ja poliitikud julgevad vastutada.

"Mõistes kogu ulatuses diplomaatiat, mis see endaga kaasa toob, kui me kasutame kellegi vastu rahvusvahelistes vetes relvastatud jõudu ja sellega tegelikult takistame meresõiduvabadust, siis ta on igal juhul keeruline, väga-väga keeruline. Me peame täie tõsidusega aru saama, et seda olukorda merel näeb laeva komandör. Ja millise pinge me paneme sellele konkreetsele ohvitserile või laevakomandörile seal. Selle peale teevad poliitikud otsused ja see osutub kõik mittetõendatavaks?" lausus Saska.

Eelnõu kolmas lugemine toimub riigikogus kolmapäeval.