Tegelikult on ajaloost teada juhtum, kui Briti valitsus otsustas pommitada madalikule jooksnud tankerit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1967. aasta lihavõtete ajal pommitas Briti armee oma majandusvööndis tankerit Torrey Canyon, mis sattus madalikule ja murdus pooleks. Tookord voolas merre üle 100 miljoni liitri kütust. Pommitamisega üritati merre voolanud masuuti süüdata, et vähendada saastumist.

"Seda peetakse üheks musternäiteks rahvusvahelises tavaõiguses selle kohta, kuidas rannikuriik, mis seisab vastakuti ülekaaluka ohuga ja tal ei ole kasutada muid võimalusi selle ohu vastu võitlemiseks, võib kasutada selliseid meetmeid," ütles Norra Mereõiguse Keskuse teadur Alexander Lott.

Otsuse pommitamiseks langetas Briti valitsus. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ütleb, et Eestis reguleerib kaitseväe poolset jõu kasutamist ohu kõrvaldamiseks kaitseväe korralduse seadus.

"Vastutav minister või pädev ülem annab käsu jõu kasutamiseks sellistes olukordades. Vastutav minister on selgelt kaitseminister, pädev ülem võib olla mereväe ülem või keegi tema alluv. Kõik sõltub sellest, mis tüüpi olukorraga on ka tegemist," lausus Stoicescu.

1967. aasta katastroofi puhul oli oht selge. Kui jõu kasutamise aluseks on kahtlus, tekib küsimus, kuidas pärast tõestada, et kahtlus ja meetmed olid õigustatud.

"Terve mõistuse seadust meil ei ole. See peab inimestel endal olema ikka. Ja mida seadus ütleb, on see, et käsu andmise ja selle täideviimise tagajärgede eest vastutab käsu andja," sõnas Stoicescu.

Eelmisel nädalal muutis riigikogu kaitseväekorralduse seadust ja majandusvööndi seadust lähtudes meretaristu kaitse vajadusest. Justiitsministeeriumis on valminud eelnõu, mis täpsustab karistusseadustiku kehtivusala ja sätestab senisest karmimad karistused Eesti majandusvööndis merealuse taristu lõhkumise eest.