Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioonileping aastateks 2024-2027 nägi ühe punktina ette, et valitsus korraldab meretuuleelektri vähempakkumise. Koalitsioonilepingu sõlmimise järel jäi toetusskeemi väljamõtlemine reformierakondlase Yoko Alendri juhitud kliimaministeeriumi korraldada.

Meretuuleparkide häda on selles, et neis toodetud elekter on märgatavalt kallim ja seega ka hüppeliselt suurema toetusvajadusega kui maatuuleelekter. Kui maatuuleelektrit oleks võimalik toota kohati pea toetusevabalt, siis meretuule jaoks taotles Eesti Euroopa Liidult koroonaga seoses riigiabiloa kuni 2,6 miljardi toetuseuro maksmiseks.

Seega jäi üles probleem, kuidas meretuulepargiga seotud arve kuidagi klappima saada ja Eesti ühiskonna jaoks vastuvõetavaks muuta. Avalikkusele tutvustati võrdlemisi kidakeelselt plaane ja mõtteid, mis ajas pidevalt muutusid. Kuivõrd riigiabiluba kehtis piiratud aja, oli asjaga kiire.

Veebruaris jõudis ERR-i kasutusse kliimaministeeriumist pärinev memorandum, millest lähtus, et ministeeriumi arvutustes poliitikute varem lubatud ühiskondlikku kasu ei tule.

Intervjuus ERR-ile ütles kliimaministeeriumi meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev, et meretuuleparkide toetamise taga on poliitiline otsus.

"Selline otsus ja suunis on küll olemas ja me kõik teame, et praegu koalitsioon leppis kokku ja koalitsiooni plaan, riigi valitsuse plaan eeldab, et me loome need tingimused meretuuleparkide tulekuks," ütles Vidjajev veebruaris.

Koondamine ja ametilangetus

Nüüd on ministeerium otsustanud Vidjajevi koondada. Ta on veel ministeeriumi hingekirjas, kuid koondamisteatise sai ta märtsis kätte.

Oma koondamisest Vidjajev rääkida ei soovi, mainides sõnumi teel, et viibib õppepuhkusel ja teda asendab Karlis Goldstein.

Goldstein on kliimaministeeriumi taastuvenergeetika valdkonnajuht, kes juhtis muuhulgas ka meretuuleparkide toetusskeemi väljatöötamist. Kliimaministeerium plaanib teda nüüd küll mitte koondada, kuid pakkuda ametilangetust, kuid ei ole veel päris lõpuni selge, mis vormis.

Goldstein ise ütles, et ta sooviks ministeeriumi taastuvenergeetika arendamisega edasi tegeleda, kuid praegu ei ole talle veel ühtegi konkreetset pakkumist tehtud. "Ma loodan, et olukord liiga palju minu jaoks ei muutu, aga aeg näitab," ütles Goldstein.

Küsimusele, kas ministeerium otsustas Vidjajevit ja Goldsteini meretuuleparkide toetuse läbikukkumise eest karistada, vastas Goldstein, et tema seda nii ei tunne.

"Keegi ei ole öelnud, et otsitakse süüdlast. Või et sellel otsusel kuidagi oleks seos ametnike sisendiga otseselt. Otsuse ikkagi langetas ju vabariigi valitsus," ütles Goldstein.

Siiski vähemalt poliitilisel tasandil kliimaministeeriumi ametnikke süüdistati arvude pidevas muutumises.

Näiteks haridusminister ja Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et tema erakond tundis, et ei saa võtta vastutust nende arvutuste pealt, mis kliimaministeeriumist tulid.

Goldsteini sõnul tuligi arvutusi pidevalt ümber teha, sest pidevalt nõuti uusi asju. "Küsiti juurde seal võrgutasudega seotud aspekte, küsiti täpsustamiseks just elektrienergia lõpphinda, mis puudutab erinevate lõpphinna komponentide arvutust," rääkis Goldstein.

Küsimusele, kas ametnikelt oodati poliitilise kokkuleppe arvutustega tagantjärele põhjendamist, Goldstein otsest vastust anda ei soovinud.

"Seda otsuse käiku võib ajas tagasi vaadata ja hinnata ühelt poolt, teiselt poolt ning küsida endalt, et kas mina saaksin oma varasematest ja praegustest tööülesannetest tulenevalt seda kommenteerida. Pigem mitte. Pigem on antud meile tööülesanded, mille käigus me oleme katsunud leida meile esitatud küsimustele vastuseid," rääkis Goldstein.

Ümberkorraldused ministeeriumis

Goldsteini ja Vidjajevi ülemus kliimaministeeriumis, energeetikaosakonna juht Rein Vaks ütles, et muutuste põhjus ei olnud meretuuleparkide vähempakkumise plaani läbikukkumine või meediaga rääkimine, vaid ümberkorralduste vajadus energeetikaosakonnas.

"Fookused peavad natukene ajaga kaasas käima. Nikon tegi tublit tööd, ta keskendus hästi tugevasti meretuulele, meretuule vähempakkumise detailidele ja ka Elwindi projektile. Lihtsalt me praegu paneme rohkem tooni taastuvenergias maismaa vaatele, püüame vesinikuga tegeleda, biometaaniga. Transportkütustest peame biokütuseid rohkem arendama," ütles Vaks.

"Fookused muutuvadki ja kuna see meretuul enam nii väga fookuses ei ole ja niigi õhuke riik peab tagama, et kõik need kohustused, mis meile on pandud ja mida ühiskond meilt ootab, et need oleks täidetud, siis peab rahulikult need muudatused tegema," lisas Vaks.

Vaks lisas, et kliimaministeerium meretuuleparkide arendamisest loobunud ei ole.

"Eeluuringuid ja ettevalmistusi me kindlasti peame tegema. Lihtsalt ei ole enam niivõrd intensiivne, kui ta varem oli," märkis Vaks.

Vaksi sõnul mingisugust karistusoperatsiooni ministeerium teha ei plaaninud.

"Jube kahju, et ta niimoodi isegi näib, et on nii halvasti lihtsalt kokku sattunud," rääkis Vaks.

"Kui see mure ja kui see soov oleks olnud väidetavalt selle peale, et meretuulega ikka ei õnnestunud, keegi lahti lasta, oleks lahtilaskmise otsus juba juhtunud ju veebruarikuus. Seda veebruarikuus ei juhtunud. See otsus tuli ametlikult märtsi lõpus," ütles Vaks.

"Karlis ja Nikon on head tööd teinud. Ma olen ka seda neile selgitanud üks ühele. Olen nendega kohtunud, mitmeid kordi läbi rääkinud need teemad, selgitanud, mis see tulevikuvaade minu jaoks kogu osakonna vaatest on," märkis Vaks.

Muudatused piirnevad Vaksi sõnul Vidjajevi ja Goldsteiniga. Lisaks tõi ta välja, et möödunud aasta detsembris pidi ministeerium kärbete tõttu rahvusvaheliste suhete nõuniku koondama. Rohkem Vaks koondamisteks vajadust ei näe.

Vaks ütles, et tema otsustas Vidjajevi koondamise ja Goldsteini ametilangetuse.

"Need otsused on minu otsused olnud vastavalt minu ametijuhendile. Mina pean neid otsuseid tegema selleks, et tagada, et osakond tõhusalt töötaks," rääkis Vaks.

Vaks lisas, et arutas teemat ka asekantsler Jaanus Uiga ja kantsleri asetäitja Kristi Klaasiga – uue energia- ja keskkonnaministri, reformierakondlase Andres Sutiga mitte.

Poliitiline vaade

Samas näis opositsioonilise Isamaa juhile Urmas Reinsalule, et Vidjajevi koondamine võis just olla poliitiline soov. Pühapäeval Isamaa volikogu ees peetud kõnes, mille trükkis ära Isamaa parteileht, ta sellele viitas.

"Suti üks esimesi töid ministeeriumis oli ausa ametniku vallandamine, kes tunnistas ERR-ile antud intervjuus, et meretuuleparkide projekti taga on poliitiline tahe ning oma intervjuus sisuliselt lammutas laiali valitsuse argumentide kaardimaja," märkis Reinsalu oma kõnes.

Sutt ise ütleb, et Reinsalu väited ei vasta tõele.

"Ma saan öelda lihtsalt seda, et need on 100 protsenti valed. Personaliotsused, mida tehakse, on ju vahetu juhi teha," rääkis Sutt.

Küsimusele, kas ministeeriumi ainsa meretuuleenergia nõuniku koondamine tähendab, et meretuul on fookusest väljas, vastas Sutt eitavalt. "Ei ole mingit suunamuutust. Küll sinna leitakse vajadusel inimesi, korraldatakse tööd. See on puhtalt vahetu juhi ülesanne, mitte ministri," märkis Sutt.

Endine kliimaminister Yoko Alender ütles samuti, et minister personalipoliitikaga ei tegele.

"See on ikka kantsleri tasand. Et mul ei ole siin midagi kommenteerida. Ja hetkel on seal juba teised inimesed ametis," rääkis Alender.

Küsimusele, kas ta ise oli sunnitud meretuuleparkide vähempakkumise tõttu ministrikohalt lahkuma, Alender enda vaadet anda ei soovinud.

"Eks te peate peaministrilt küsima," märkis Alender. "Ei kommenteeri hetkel neid asju."