"Kui rehkendus muutub iga nädal, siis see on probleem. Iga kord need eeldused, mis rehkendusse olid sisse pandud, muutusid. Ja see on muutnud meid Eesti 200-s väga ettevaatlikuks selle suhtes, mis info tuleb meile kliimaministeeriumist. Me tundsime, et me ei saa võtta vastutust nende arvutuste pealt tehtud otsustuste eest," kirjeldas Kallas, miks Eesti 200 tagurdas välja energeetikaplaanist, mida alguses väga kaitses.

"Me oleme meretuule osas olnud alati skeptilised, nõudsime kliimaministeeriumist pidevalt arvutusi välja," rääkis Kallas.

"Kliimaministeerium on näidanud, et ilma meretuuleta ei tule elektritootmise hind alla, et ta tuleks, on vaja palju suuremas mahus meretuult. Kui maismaatuul ei tule nõutud mahus täis, siis on vaja meretuult hakata plaanima sinna juurde," rääkis Kallas.

"Tarbija lõpphind on 15,9 senti kilovatt-tunni eest, kui aastaks 2035 on energiapaketis ka meretuul," lisas Kallas.

Kallas rõhutas, et elektrihind peab tänasega võrreldes alla tulema, sest muidu kannatab Eesti majanduskonkurents.

"Arvutuste pealt tuleb energeetikas teha otsuseid. See on täppisteadus, kus arvude ja numbrite, mitte ideoloogiate põhjal on võimalik teha otsuseid. Me oleme öelnud ka Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kui te olete nii väga meretuule poolt, siis tulge näidake meile arvutusi, miks see Eestile kasulik on," rääkis Kallas.

Ei praegune kliimaminister Yoko Alender ega varasem kliimaminister Kristen Michal pole selles segaduses üksi süüdi, vaid põhjus on kliimaministeeriumi ebakompetentsetes ametnikes, leidis Kallas.

"Kliimaministeerium võiks nüüd üle kogu riigi kutsuda kokku kõige helgemad pead, kes ei tööta kliimaministeeriumis, ja nendega koos teha läbi need arvutused. Seda energeetikaplaani koos arvutustega on võimalik kirja panna ühele A4-le. Põhiandmed on kõigil olemas. Eestis on palju eksperte, kes on võimelised sinna panustama," rääkis Kallas.

6. veebruaril ütles Kallas pärast valitsuse istungit ERR-ile, et temal on nüüd energiaplaani osas otsuste langetamiseks "täispilt ees" ning kliimaministeeriumi esitatud arvutused on olnud kõik "ammendavad".

TI-hüppel on Kallase sõnul palju potentsiaali

"Kui tahad head õigusloomet, siis see sõltub väga palju sellest, kui head on su spetsialistid. Inimesed lahkuvad mujale ja madala palgaga saad madala kvaliteediga tööd. Siin on murekoht. Meil on avalikus sektoris ka TI-hüpet (tehisintellekti-hüpet - toim.) vaja. Seal on palju töid ja tegevusi, mida tehisaru saaks teha," rääkis Kallas "Esimeses stuudios".

Teisipäeval väljakuulutatud Eesti koolide TI-hüppel on Kallase sõnul palju potentsiaali.

"Selle idee baas on väga lai, sest see on tulnud presidendi ja ettevõtjate poolt, kes teavad väga hästi, milliseid töötajaid on vaja," ütles Kallas.

Läbirääkimised globaalsete tehisaru arendajatega on algusfaasis. "Me räägime läbi väga mitmete arendajatega turul. Õpilase ja õpetaja vaates on oluline, mida selle tehisaruga õppeprotsessis tehakse. Praegu on juhendamata kasutamine. Lastakse õpiülesanded ära lahendada, selle asemel, et ise lahendada. Me kaotame nii põlvakonna kaupa olulisi oskuseid," rääkis minister.

Kolm miljonit eurot, mis panustab projekti riik, läheb õpetajate koolitamisesse. Õppevahendite soetamist toetavad eraettevõtjad.

"Projekti edukuse tagab see, kas õpetajatel on tehisintellekti pädevused ja oskused seda kasutada õppeprotsessis ja kas õpilaste oskused tänu sellele paranevad," sõnas Kallas.

Kaks korda kolm miljonit eurot, mis panustab riik, on ühekordne raha, õpetajate palga küsimus on aga igipõline. "See ei kuku kunagi laualt maha," sõnas Kallas.

Kallas ütles, et tema unistus on, et õpetajate palgakokkulepped oleks kolme aasta peale ette, mitte ühe aasta peale, nagu seni on olnud.