Endise haridusministri ja läbirääkimistel osalenud reformierakondlase Liina Kersna sõnul on muutuse mõte, et õpilased ei jääks põhikooli kinni ja saaksid haridusteed jätkata õpilasele sobivas vormis. Tunnistus näitaks edasisele õppeasutusele ära nende oskused ja teadmised.

"Põhikooli lõpueksam võikski meil olla pigem sellise järgmisesse kooliastmesse sisenemise vahend, mitte põhikoolist väljumise vahend," ütles Kersna.

Tema sõnul järgmine kooliaste võiks siis iga õpilast hinnata ja vaadata, kas talle oleks tarvis mingitel aladel järeleaitamist, kasvõi vaheaastat, või saaks ta pühenduda asjadele, millele õpilane soovib.

"Kui on eriala, kus ei ole vaja matemaatilist mõtlemist, siis võib laps rahulikult minna ka kutseõppeasutusse mõnda konkreetset eriala õppima. Aga kus jälle on vaja sellist head matemaatikaoskust, siis tasub aasta võtta selleks, et õppida järgi ja siis astuda erialale, kus on vaja kõrgemat matemaatikaeksami tulemust," rääkis Kersna.

Igal juhul peab õpilane saama edasi õppida täisealiseks saamiseni ja järgnevad haridusasutused peavad noorele pakkuma võimalust võimalikke õpilünki parandada.

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et kuigi põhikool on võimalik lõpetada eksamites lävend säilib ja alla selle tehtud eksam kantakse lõputunnistusele.

Sellise tunnistusega ei ole Kallase sõnul võimalik keskkooli astuda või ka näiteks kutseerialale, millega kaasneb keskharidus. Aga samas oleks võimalik kutsekoolis õppides õppelüngad täita ja seejärel omandada ka keskharidus.

Praegune seis Kersna sõnul kuigi hästi ei tööta. "Näiteks eelmise aasta tulemuste põhjal 24,5 protsenti põhikooli lõpetajatest ei ületanud 51 protsendi lävendit ja tänane seadus nõuab, et kool teeks lapsele järeleksami. Just nimelt kool teeb järeleksami ja teeb sellise eksami, mis vastaks selle lapse oskustele ja teadmistele. Ja laps teebki kahe nädala pärast kooli koostatud eksami, kus ta saab 51 protsenti kätte ja ta ikkagi lahkub põhikoolist," ütles Kersna.

Lisaks võtaks lävendi täitmise kaotamine lõpetamise eeldusena Kersna hinnangul maha ärevust eksamite ees. "Uuringud näitavad, et kui õppija saab sellist olulist testi läbida väiksema ärevusega, siis need tulemused on 16 protsenti kõrgemad," märkis Kersna.

Siiski peavad õpilasel põhikooli lõpetamiseks ka tulevikus jooksvad hinded korras olema. "Kui kahed on tunnistusel, siis saab ainult erandlikel juhtudel lõpetada. Siis peab andma lapsevanem nõusoleku," märkis Kersna.

Reformierakond ja Eesti 200 peavad praegu läbirääkimisi pikema koalitsioonilepingu sõlmimiseks. Kõnelused võivad kesta maini.