"Pealtnägija": entusiastid moodustasid kaitseliidu tiiva all ratsaüksuse
Kuna mõnes olukorras ja mõnel maastikul on neljajalgne tänaseni etem kui näiteks ATV, moodustas grupp entusiaste kaitseliidu juurde ratsaüksuse.
Ajalugu tunneb Pärsia ratsaarmeed, Tšingis-khaani kuldhordi või Napoleoni ratsaväge, aga suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu lõppes hobuste laialdane kasutus lahingus esimese ilmasõja ajal, aga veel Eesti vabadussõjas mängis Johan Laidoneri loodud ratsapolk suurt rolli.
"Kui te vaatate Suure-Munamäe lahingut või tõenäoliselt Eesti ühte õnnestunumat operatsiooni vabadussõjas, mis on Mariemburgi operatsioon, millega Läti punased lõigati Venemaalt ära, kõigis neis mängis ratsavägi Eesti ratsavägi väga olulist rolli," lausus kaitseliidu peastaabi ülem Eero Rebo.
Lõuna-Eesti ratsaüksus on esimene riigikaitse eesmärgil moodustatud ratsaüksus Eestis pärast iseseisvuse taastamist. Augustis 2019 otsustas punt kaitseliiduga seotud ratsaentusiaste asja omal käel ära teha ja loodi Lõuna-Eesti ratsaüksus, mis praegu kuulub Võru maleva kagu üksikkompanii koosseisu.
"Läti ja Eesti piiril 2020 aprillis oli meil esimene patrull hobustega. Tolleks ajaks ma olin käinud kaks korda hobuse peale ja siis oli juba patrulliminek. Aga sain kenasti hakkama, püsisin sadulas. Ja minu jaoks sealt hakkaski see hobutee pihta," lausus ratsaüksuse pealik Villu Vasilkovski.
Ratsaüksuse eestvedajateks on elupõline hobusekasvataja Joosep Tikk ja kauaaegne sõjaväelane ning kaitseliidu Võru maleva kompanii ülem Vasilkovski. Koos nendega kuulub üksusesse tosinkond inimest ja umbes sama palju üksuse liikmete isiklikke ja laenuhobuseid.
Keskmiselt korra kuus kogunetakse ühisteks harjutusteks ja õppusteks: käiakse piiripatrullis, harjutatakse kadunud inimeste otsinguid, viiakse läbi laskeharjutusi, metsalaagreid ja pikki rännakuid. Tartus tarkvaraspetsialistina töötava Merit Loogi ja Alatskivilt pärit hobusekasvataja Ellen Koidu sõnul saavad vatti nii neljajalgsed kui nende omanikud.
Lisaks füüsilisele trennile on oluline loomi ekstreemsustega, nagu püssipaukudega, harjutada.
Loom võib tunduda masinatega võrreldes ebausaldusväärsem, aga asjaosaliste sõnul on hobustel siiski omad eelised. Mitte ilmaasjata ei kuulu ratsutamine paljude riikide, näiteks USA eriüksuslaste ettevalmistuse hulka, sest kasvõi Afganistanis pidid luurajad sageli läbima vahemaid ratsa, sest maasõidukiga ei saanud ja õhusõiduk oleks äratanud liigset tähelepanu.
Ei entusiastid ise ega kaitseliidu peastaabi ülem Eero Rebo väida, et ratsaüksusest kujuneks oluline heidutus või ründejõud, teisalt ei vaja loom fossiilset kütust ega lase end mõjutada elektroonilisest sõjapidamisest, mis häirib näiteks droone ja tarka moona. Rebo sõnul ongi see omamoodi katsetus, et ratsaüksuse eeliseid ja puudusi õppida.
Toimetaja: Marko Tooming