Sel nädalal andis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) teada, et alustab menetlust Isamaa erakonna esimehe Urmas Reinsalu suhtes, kuna too teeb Postimehes veebisaadet "Varivalitsus". ERJK uurib seda kui võimalikku keelatud annetust erakonnale – on ju tulemas valimised ning iga meedias saadav tähelepanu on poliitikutele vesi lähenevate valimiste veskile. 

Eks näeme lähiajal, mis järeldusele jõuab ERJK. Mina võtsin "Varivalitsuse" saated ja veebilood analüüsida ajakirjandusuurija pilguga. 

Veebisaateid saatvas tekstis esitletakse Reinsalut kui populaarseima erakonna Isamaa juhti. Faktiliselt on see õige, kuid märgiline on ehk see, et pilootsaate juures peab Postimees vajalikuks märkida: "tegelikult võiks Urmas Reinsalu poliitikategemise asemel töötada televisioonis publitsistika ja vestlussaadete vallas". Seega paneb väljaanne Reinsalule selga ajakirjaniku rüü. 

See on üks osa probleemist. Seisab Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksiski, et ajakirjanik, kes edastab rahandus- ja majandusalast informatsiooni, ei tohi seda levitada eraviisiliselt ega kasutada isiklikes huvides. Samuti ei tohi ajakirjanik olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses. Ajakirjanik, ka siis kui esineb arvamussaate juhi rollis, peaks ennekõike olema konstruktiivselt kriitiline vahendaja. Kuidas on Urmas Reinsaluga?

Kahtlemata on ta kriitiline. Seda aga mitte ajakirjaniku, vaid opositsioonierakonna esimehena. Ja kriitika käib eranditult valitsuskoalitsiooni pihta. Selgelt on Reinsalu oma erakonna teenistuses ning saab sellest poliitikuna isiklikku kasu. 

Arvamusrubriigis ongi tema koht

Kas arvamusrubriigis peab olema tasakaalustatud ja neutraalne? Ei pea, sest arvamus ongi subjektiivsete seisukohtade esitamise viis. Kui kuskil, siis just arvamuse osas olekski taolise saate koht. 

Kui pidada silmas tasakaalustatuse printsiipi, siis selle kohaselt peaksid konfliktsete teemade puhul kajastust saama erinevad seisukohad ühes loos või väljaande lõikes. Postimehe arvamusrubriigi puhul tähendaks see, et "Varivalitsuse" saadet võiksid juhtida ka teiste erakondade esimehed või esindajad. Aga mine tea – äkki on Postimehel see lähiajal siis tõesti plaanis.

Küsimus on raamides

Kui Reinsalu on – nagu Postimees märgib – nii suurepärane saatejuht, siis võiks ta vabalt võtta ajakirjandusliku väljakutse ning intervjueerida ka inimesi, kelle seisukohad ei ühti nii üksüheselt Isamaa erakonna omadega. 

Siiani on saatekülalisteks valitud juhid ja eksperdid, kel oma positsioonist lähtuvalt on sageli praegusele valitsusele vastanduvad seisukohad. Seda ei saa neile ette heita. 

Ajakirjanduslikus mõttes on aga tegu raamistusega. Teisisõnu, teadlikult valitakse vestluspartneriks inimesed, kes esitavad väljaande või praegusel juhul saatejuhist poliitiku ideoloogiaga sobivaid seisukohti. 

Reinsalu annab intervjueerijana raamidele rangust juurde omapoolsete väidetega. Kuigi ta peaks olema küsitleja rollis, esitab ta oma hinnanguid ja eeldusi, mis on vahel sama pikad kui vestluspartneri vastused. Kõik need jooksevad kokku tema kui erakonna esimehe mujal antud seisukohtade ning Isamaa agendaga. 

Näiteks põhiseaduse ühe koostaja, Jüri Adamsiga vestluses tõstatab ta selgelt Isamaa agendas oleva teema algatada uued valimised. Mitmest saatest käib läbi valitsuse usalduskriis, rohepöörde ja taastuvenergia arendamise mõttetus, automaksu kriitika ning julgeolekupoliitika läbikukkumine. Sisuliselt ei ole Reinsalul muid teemasid, kui need, mida ta juba mujal meedias on Isamaa seisukohtadena korduvalt esitanud. Võib öelda, et saate teemad on Isamaa raamides. 

Igas saates on püsirubriigid "Nädala pomm" ja "Nädala ämber". Pole vist üllatus, et needki on enamasti peaministri või valitsuse kriitilised. Sageli on tegu väljavõttega riigikogu sõnavõttudest, kus peaminister Kristen Michal saab poliitik Urmas Reinsalult ärapanevat kriitikat, taustaks dramaatiline muusika, mis sõnumit võimendab. Seegi on raamistus. 

Postimees on teinud valiku rüütada poliitik oma raamide ja agendaga ajakirjanikuks. Aus oleks tunnistada, et poliitikul lastakse ajakirjanduse maski taha varjudes ajada oma erakonna asja. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.