Parteide rahastamine tekitab vilgast arutelu ja see on hea. Mõned väärarusaamad lükkan ümber.

Kodanikuühenduste annetuste lauskeeld ei aita kuidagi tagada ausust ega võrdsemaid võimalusi valimistel. See lükkab palju inimesi normaalsest poliitilises elus osalemisest välja. Tahad seista oma maailmavaate või liikmete huvide eest, valmistad näiteks reklaamlehed, kus viitad, millised kandideerijad lubavad probleemi lahendada, ja ongi karistatav tegu.

Vigase seadusenormi tõttu on löögi alla sattunud (lähimast alustades) Postimehe saade opositsioonijuhi juhtimisel, SALK, SAPTK jpt. Jutte vestetakse Ühiskonnauuringute Instituudist jpt.

Paljud on loobunud meelepärase erakonna (avalikust) toetamisest. Enne Euroopa Parlamendi valimisi käis üks kandidaat selle üle arutamas. Jah, inimõiguste konventsiooniga on selline lauskeeld tõesti vastuolus.

Jutte räägitakse sellestki, kuidas keegi annetab omal nimel ka teiste raha või esitab näiteks kommunikatsioonibüroo parteile ühe arve, kus ei ole eraldi näidatud, palju milleks kulus, palju tööd tehti. Milline juriidiline isik väga suure raha eest samalt büroolt veel midagi tellis ning mida ja kui palju sai erakond, ei saa me teada. Kui just keegi üles ei anna. Selgus ja kontrollitavus on igal juhul paremad.

Loomulikult peab säilima riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega juriidiliste isikute annetuste keeld. Keelatuks peab jääma välismaise, eriti vaenulikest riikidest pärit raha. Seda on kaasajal võimalik kontrollida ja kontrollitaksegi.

Loomulikult tuleb kõik annetused avalikustada. Kes, kellele, kui palju, mida, kuidas annetas, või kelle heaks kampaaniat tegi.

Loomulikult peab olema võimalik kontrollida, kas kõik on ausalt avalikustatud.

Kui soovitakse vähendada raha mõju valimistulemusele, siis juriidiliste isikute annetuste lauskeeld selleks ei sobi. Vastupidi, see kahjustab vaesemate ühenduste võimalusi oma häält kuuldavaks teha.

Raha mõju valimistulemusele saab kahandada valimiskuludele või annetustele ülempiiri seadmisega.

Ja rahastamise järelevalve peab olema tugevam. Selles suunas riigikogu põhiseaduskomisjon parajasti erakonnaseadust muudabki. Põhiseaduskomisjon küsis õiguskantsleri arvamust, vastasime. Kirjas ka viit juba 2017. aastal samas suunas tehtud ettepanekule.