New York Times'i uuring avaldas, et Hiinast tuleb massiline hulk ameeriklastele olulisi tooteid, mis nüüd kaubandussõja tõttu saabumata jäävad. Näiteks 90 protsenti Apple iPhone'idest, 78 protsenti sülearvutitest ja 77 protsenti mänguasjadest on toodetud Hiinas USA ettevõtete jaoks.

Eesti suursaadik Hiinas Hannes Hanso ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et reaalsuses on lausa kolmandik kogu planeedi tootmisvõimekusest Hiinas.

"Hiinas on väga ekspordist sõltuv majandus ja nende tootmisvõimekust on arendatud ikka metsikult viimastel aastakümnetel. Nüüd see pidevalt eskaleeruv kaubandussõda on viinud selleni, et Hiina valitsus ja relevantsed ministeeriumid - kaubandusministeerium, tolliministeerium, välisministeerium - on pidanud juba korduvalt kriisikoosolekuid või vähemalt nii on kuulda mitteametlikest kanalitest," ütles Hanso. 

Suursaadiku sõnul on olukord Hiina jaoks ülimalt tõsine ning kahe suurima majanduse - Hiina ja USA - sõda omavahel lööb mõlemad riigid rivist välja. Kuna suurem last toodangut viiakse just Ameerikasse, siis Hiina peab pingutama, et kaubad mujale suunata.

"Kui me vaatame Hiina diplomaatilisi pingutusi praegu Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ja Euroopa Liidu suunas, siis on päris selge, et Hiina üritab hakata kindlasti paaniliselt leidma praegu oma toodetele uusi turge," selgitas Hanso

Ühtlasi on Hiina üks suurimaid jõulukaunistuste tootjaid ning on kaubandussõja tõttu tühistanud kõik USA-ga seotud plasttoodete, näiteks jõulukuused ja -ehted, tellimused. Möödunud aastal läks Hiinast USA-sse nelja miljardi dollari väärtuses jõulutooteid. Hanso ei oska aga ennustada, kui suurt osa kaubast proovitakse odavama hinnaga maha müüa.

"Dumpinguga (kaubast vabanemine ükskõik kui madala hinnaga - toim.) seoses on tegelikult Euroopa Liidu ja Hiina vahel teatavasti väga korralik pinge. Elektriautode osas näiteks, aga neid valdkondi on teisigi, kus Hiinat süüdistatakse oma toodete ja ettevõtete dumpingu tegemises. Seda saab näha, milleni need läbirääkimised või kokkulepped nüüd võivad viia. Kinnitusi siin anda praegu ei saa, aga need dumpingu-süüdistused on Hiina suunas nagunii olemas."

Hanso sõnul ei saa ka näiteks menukaid iPhone'e ja muid sarnaseid tooteid alla määratud hinna lihtsalt müüa. Suursaadik usub, et arvatavasti näeme tarbimise vähenemist nii Ameerika Ühendriikides kui ka teistes kohtades, keda see tollisõda puudutab tarneahelate kaudu. 

"Arvatavasti me näeme lihtsalt kaubandusnumbrite metsikut vähenemist. On hinnatud maailma kaubandusorganisatsiooni poolt, et näiteks Ameerika Ühendriikide-Hiina kaubandus võib väheneda 80 protsenti sel aastal. Mitteametlikes kanalites on öeldud siin Pekingis kriisikoosolekute järelkajana, et ka Hiina majanduskasv, mille puhul eeldati peaaegu viis protsenti veel mõned nädalad tagasi, siis võib see langeda poolteist kuni kaks ja pool protsenti. Need mõjud on väga laiaulatuslikud ja need kindlasti üht– või teistpidi ulatuvad meieni Euroopasse."

Hiina-sisene tarbimiskultuur, mis olukorda natukenegi leevendaks, on Hanso sõnul kehvas seisus, kuna inimesed eelistavad vanaduspõlveks raha säästa või investeerida.

"Sisetarbimise kasvatamine on suur probleem Hiinas ja see on 20-25 protsendi võrra väiksem kui enamikus riikides. Põhjus, miks seda ei suudeta kasvatada, on see, et Hiina sotsiaalsüsteem on nii nõrk. Inimesed peavad säästma raha raskeks päevaks ja investeerima. Riik ei maksa neile pensioneid ja sellist üleriiklikku tugevat pensionisüsteemi ei ole. See on regioonipõhine, ettevõttepõhine. Selleks nad peavad töötama teatud arvu aastaid, makstes sotsiaalmaksu. Inimesed peavad säästma ja nad seetõttu ei tarbi," kirjeldas Hanso.

See-eest on Hiinas väike lootuskiir veel püsimas, kuna Hanso sõnul on elanikud väga uhked viimase paari kuu kõrgtehnoloogilise arengu (näiteks tehisintellekt) üle, mis ei ole samm edasi mitte ainult Hiinas, vaid kogu maailmas.

Küll aga ei usu Hanso, et Hiina ja USA leppimine lihtne tuleb.

"See on selline närvidemäng, et kes enne järele annab ja selle esimese kõne teeb, sest Ameerika Ühendriikides peavad inimesed hakkama maksma samade Ameerika Ühendriikide ettevõtete toodete eest arvatavasti poole rohkem või mitu korda rohkem. See ei ole must-valge ja Ameerika Ühendriikide eksporditööstused siiski saadavad ka Hiinasse aastas 140–150 miljardi dollari eest kaupu."

USA hinnad on tõusnud samamoodi kui Hiinas, olgugi, et Hiina tollimäär on 84 protsenti versus Ameerika Ühendriikide 145. Hanso tõi välja ka, et reaalsuses on Hiinal mänguruumi veel oma valuutakursiga, mis on Ameerika Ühendriikide dollari suhtes nõrgenenud. Selle võrra on Hiina eksport ka odavnenud.

Suursaadik ei oska spekuleerida, kes kaubandussõjast võitjana väljub, kuid meenutas Hiina lubadust võidelda lõpuni.

"Mina seda lahendust ei tea, aga ma ei usu praegu, et hiinlased vähemalt avalikult suudaksid mingisuguseid järeleandmisi teha ehk on natukene aja küsimus, millal see valu hakkab tekkima. Hetkel on ootused, aga valu veel ei ole. Praegu me lihtsalt elame halbade uudiste maailmas, aga see valu nii Ameerika Ühendriikides kui ka Hiinas võib võtta natuke aega. Kes kellele esimesena helistab? Ma ei tea. Hiina poolt on mul väga raske näha, et see kõne tuleks esimesena, sest see poliitiline süsteem lihtsalt ei neelaks seda alla. Hiinas selline kaotus võimukale riigipeale, nagu seda on Xi Jinping, ei ole vastuvõetav."

USA presidendi Donald Trumpi neljapäeval jõustatud uued tollimaksud tõstavad Hiina kaupade imporditolli USA-sse koos juba varem kehtinud määraga lausa 145 protsendini. Hiina on kehtestanud USA-le vastutollid 84 protsenti.