Olulised sündmused Ukraina sõjas laupäeval, 12. aprillil kell 18.55:

- Kellogg pakkus välja liitlaste kontrolltsoonid Ukrainas;

- Putini ja Witkoffi kohtumine on lõppenud;

- Kiiev teatas F-16 piloodi hukkumisest lahingus;

- Hersoni oblastis hukkus Vene droonirünnakus inimene;

- Ukraina relvajõud: venelased valmistuvad rünnakuks Harkivi oblastis;

- Linnapea: Vene vägi ründas Ukraina pealinna droonidega;

- Meedia: Witkoff pakkus Trumpile osa Ukraina andmist Venemaale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.

Kellogg pakkus välja liitlaste kontrolltsoonid Ukrainas

USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Ukrainas Keith Kellogg pakkus laupäevases usutluses ajalehele The Times välja, et Briti ja Prantsuse väed võidaks paigutada Ukrainas kontrolltsoonidesse. 

Kelloggi sõnul võiksid liitlaste väed paikneda Dnipro jõest läänes ning Venemaa okupeeritud aladest idas eraldaks neid demilitariseeritud tsoon. Selleks peaks mõlema riigi väed 15 kilomeetrit tagasi tõmbama.

"See võiks olla peaaegu sarnane korraldus nagu Berliinis pärast teist maailmasõda, kui seal loodi Vene, Prantsuse, Briti ja Ameerika tsoon," ütles Kellogg, täpsustades hiljem, et USA oma vägesid Ukrainasse ei saada. 

"Liitlaste väed oleksid Dniprost läänes," ütles Kellogg, kelle sõnul on jõgi suur looduslik takistus ja seetõttu ei oleks liitlaste väed Venemaale provokatiivsed. 

Demilitariseeritud tsooni võiks Kelloggi sõnul kehtestada piki praeguseid kontrollijooni Ida-Ukrainas. 

Trumpi esimese ametiaja riikliku julgeolekunõuniku kohusetäitja Kellogg lisas, et Ukraina on piisavalt suur, et sinna mahuks vaherahu jõustama mitu armeed.

The Times kirjutas, et Kelloggi plaan relvarahult püsiva rahukokkuleppeni jõudmiseks annab relvarahu kavandamisel osalenutele selgema ülevaate, milline on Trumpi nägemus Ukraina tulevikust. See on ka esimene USA kõrge ametniku ettepanek, mille järgi võiks Dnipro jõgi muutuda pärast relvarahu mingil kujul demarkatsioonijooneks.

Kellogg soovitas Ukrainal pärast relvarahulepingu sõlmimist uued valimised korraldada.

Samas möönis eriesindaja, et Putin ei pruugi kontrolltsoonide ettepanekut aktsepteerida.

Kiiev teatas F-16 piloodi hukkumisest lahingus

Ukraina F-16 piloot hukkus lahingus, teatas Kiiev laupäeval teisest sellisest juhtumist alates hinnaliste USA hävituslennukite tarnimisest Ukrainale.

"26-aastane Pavlo Ivanov hukkus 12. aprillil F-16 hävitajaga lahingumissioonil lennates," teatas Ukraina armee avalduses.

"Ta suri lahingus, kaitstes oma kodumaad sissetungijate eest," öeldi avalduses.

Rohkem üksikasju armee ei avaldanud, kuid teatas, et komisjon teeb tööd kõigi asjaolude selgitamiseks.

"Ukraina piloodid töötavad oma inim- ja tehniliste võimete piiril, seades ohtu oma elu iga kord, kui nad lahingumissioonil osalevad. Pavlo oli üks neist!" teatasid relvajõud.

President Volodõmõr Zelenski avaldas langenu omastele kaastunnet ja ütles, et juhtunut uuritakse.

Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad mullu suvel. Augustis teatas Kiiev, et üks hävitaja kukkus Vene raketirünnakut tõrjudes alla, piloot hukkus.

Hersoni oblastis hukkus Vene droonirünnakus inimene

Venemaa droonirünnakus Hersoni oblastile hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest, ütles oblasti kuberner Oleksandr Prokudin.

Surma sai 27-aastane mees, kes oli autos, millele langesid droonilt lastud lõhkeseadeldised.

Ukraina relvajõud: venelased valmistuvad rünnakuks Harkivi oblastis

Vene väed ob regrupeerumas ja valmistumas uueks rünnakuks Harkivi oblastis, teatasid Ukraina relvajõud.

Laupäeval tehtud teates märgiti, et kuigi Vene väed polnud viimase ööpäeva jooksul rünnakuid Harkivi suunal teinud, siis toimub aktiivselt üksuste täiendamine ning valmistumine ründeoperatsioonideks Harkivi oblastis.

Putini ja Witkoffi kohtumine on lõppenud

Peterburis toimunud kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA Lähis-Ida erisaadiku Steve Witkoffi vahel on lõppenud, teatas Interfax.

Putini vestlus Witkoffiga kestis ligi neli ja pool tundi ja praeguseks on Witkoff läbirääkimiste paigast lahkunud, teatas Interfaxi korrespondent.

Putini pressisekretär Dmitri Peskov ütles enne kohtumist, et selle peateemaks on Ukraina lahenduse eri aspektid.

"Pingutav töö jätkub. Loomulikult pakub Witkoff president Trumpi ametliku esindajana midagi presidendilt Putinile, Putin kuulab ära, toimub vestlus," kirjeldas Peskov varem ootusi ja lisas, et sellel kokkuleppel on palju aspekte ja teemad on väga keerulised.

Samas pidas Peskov kohtumist väga heaks võimaluseks Witkoffi kaudu Venemaa põhiseisukohad ja mured edasi anda, et ka Trump neist teada saaks.

Linnapea: Vene vägi ründas Ukraina pealinna droonidega

Vene vägi ründas ööl vastu laupäeva Ukraina pealinna Kiievit droonidega, selle tagajärjel puhkesid tulekahjud, teatas linnapea Vitali Klõtško oma Telegrami kanalis.

Tema sõnul pole esialgu keegi meedikute poole pöördunud, kannatanute kohta teave puudub. Operatiivteenistused tegutsevad sündmuskohal.

Meedia: Witkoff pakkus Trumpile osa Ukraina andmist Venemaale

USA erisaadik Steve Witkoff tegi president Donald Trumpile ettepaneku nõustuda nelja Ukraina oblasti omandiõiguse loovutamisega Venemaale, et saavutada sõjas kiire relvarahu, edastas uudisteagentuur Reuters viitega mitmele allikale.

Witkoff ütles seda eelmisel nädalal pärast seda, kui ta võõrustas Washingtonis Vene režiimi juhi Vladimir Putini esindajat Kirill Dmitrijevit.

Vähem kui 48 tundi pärast mitteametlikku kohtumist Dmitrijeviga kohtus Witkoff Valges Majas Trumpiga ja esitas selle ettepaneku kui kõige kiirema tee rahuni.

Trumpi erisaadik Ukraina küsimustes Keith Kellogg oli aga selle algatuse vastu, rõhutades, et Kiiev ei nõustu territooriumi ühepoolse üleandmisega. Kohtumine lõppes, ilma et Trump oleks langetanud otsust USA strateegia muutmiseks.

Uudisteportaal Ukrinform edastas reedel, et Witkoff oli kutsunud Dmitrijevi enne kohtumist Valges Majas oma residentsi.

Witkoff kohtus reedel Peterburis Vene režiimi juhi Putiniga. Kremli teatel arutati rohkem kui neli tundi kestnud kõnelustel Ukraina lahenduse eri aspekte.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 931 450 (võrdlus eelmise päevaga +1240);

- tankid 10 591 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 22 055 (+7);

- suurtükisüsteemid 26 092 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1362 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1127 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 278 (+78);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 43 807 (+128);

- eritehnika 3798 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.