Sel pühapäeval olid "Ukraina stuudio" külalised Eesti diviisi staabiülem kolonel Janno Märk ja kaitseminister Hanno Pevkur.

Märk selgitas, millised on Ukraina väljavaated venelaste uuele suurele pealetungile vastu seista ning millised on viimase nädala arengusuunad sõjaväljal.

Kaitseminister Hanno Pevkur käis äsja Ukrainas, kus ta kohtus teiste hulgas oma kolleegi Rustem Umerovi, strateegilise tööstuse ministri Herman Smetanini ja kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juhi kindralleitnant Kõrõllo Budanoviga. Saates uuriti temalt nendel kohtumistel räägitu kohta, aga ka Brüsselis toimuvatest arengutest.

Kolonel Märk: Venemaal pole jõudu suureks pealetungiks

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrskõi sõnul on Venemaa juba alustanud uut pealetungi Sumõ ja Harkivi oblastites.

Kolonel Märk täheldas, et viimastel nädalatel on surve rindel intensiivistunud. Keskmiselt toimub rindel 140 rünnakut ööpäevas, varasematel nädalatel oli rünnakuid keskmiselt ligi 100.

"Rääkides intensiivsematest sektoritest, siis kindlasti üks on see Sumõ ja Kurski suund. Juba eelmisel suvel, kui ukrainlased seal Venemaa territooriumi hõivasid, koondati sinna orienteeruvalt 45 000 kuni 50 000-ne väekoondis Vene Föderatsiooni poolt. See operatsioon on juba kuid kestnud," rääkis Märk.

"Rääkida nüüd sellel konkreetsel suunal veel mingisuguse täiendava väekoondise formeerimisest ja täiendava sektori avamisest, ma arvan, et me räägime sellest samast sektorist. Loomulikult on Vene Föderatsiooni huvi see territooriumi osa, mida ukrainlased jätkuvalt enda käes hoiavad või kontrollivad, orienteeruvalt selline 50 ruutkilomeetri suurune ala Vene Föderatsiooni territooriumil. Vene Föderatsioon huvi on loomulikult Ukraina väed sealt tagasi lüüa, viia see sõjategevus selles sektoris ka Ukraina territooriumile."

Vene Föderatsioonil on eri hinnangute järgi Ukrainaga seotud orienteeruvalt 600 000 sõdurit, täpsustas kolonel.

"Ukraina teinud on edusamme oma relvajõudude täiendamisel isikkoosseisuga, oma mobilisatsiooni läbiviimisel võrreldes eelmise sügisega on olukord kindlasti tunduvalt parem. Eesmärgiks on kuni miljonimeheline armee kokku saada – seal kindlasti täna veel ei olda. Aga kindlasti ei ole see väekoondis ka väiksem, kui on Vene Föderatsiooni väekoondis."

Kolonel Märk rõhutas, et avalike andmete järgi pole Venemaal võimsust uusi suuri rünnakusuundi avada ega pole ka täheldatud lisaväekoondiste formeerimist eri sektorites.

"On räägitud sellest samast Kurski–Sumõ sektorist, Harkivi sektorist, ka Lõuna-Zaporižžja suunast, aga need suunad on olnud aktiivsed kogu aeg. Praegu ma otseselt ei näe sellist täielikult uute suundade avamist ja sellise suure rünnakulaine korraldamise võimet. Ma ei näe, et Vene Föderatsiooni oleks oleks sellist väge ja sellist väge siis ka konkreetse sektorites koondatud," rääkis Märk.

Kolonel lisas, et Ukraina kaitse on tugevnenud.

"Kui me räägime nende kaitsepositsioonidest, kaevumistest, välikindlustustöödest, kaitseliinidest, siis ukrainlased on läbi sõja neid kaitsepositsioone edasi arendanud. Täna võib öelda, et Ukraina kaitse püsib," ütles Märk, kuid tõdes, et ukrainlastel ei ole täna seda jõudu, et vabastada okupeeritud territooriumi.

"Samal ajal ei ole ka teisel osapoolel ehk Vene Föderatsioonil seda jõudu ja varustust, et omakorda mingit suurt muutust selles sõjas tuua. Ehk võib öelda, et kumbki osapool ei ole hetkel võimeline suurt muutust tooma lahinguväljale," sõnas Märk.

Pevkur: julgeolekugarantiide fookus on Ukraina armee ümbergenereerimine

Saatejuht küsis Pevkurilt, kuhu on jõudnud liitlaste plaan Ukrainasse väed viia.

"Seal on kaks erinevat poolt – üks on nii-öelda tahtekoalitsioon, millest me rääkisime neljapäeval ja reedel oli siis Ukraina kontaktgrupp," sõnas Pevkur. "Selle tahtekoalitsiooni kõige õigem märksõna on praegu see, et meil ei ole veel plaani, aga me oleme planeerimisprotsessis. Meil on enam-vähem olemas sõjaline hinnang."

Vägede maht, mis Ukrainasse viia, sõltub Pevkuri sõnul aga sellest, mis vaherahust saab.

"Eelkõige me räägime Euroopa vägedest regenereerimise vaatest," sõnas Pevkur "Ukrainal on praegu 110 brigaadi, mis arvatavasti tuleb ümber genereerida või ümber formeerida mõnevõrra väiksemaks hulgaks."

"Eelkõige see fookus, mulle tundub, julgeolekugarantiide pakkumisel läheb just Ukraina enda armee regenereerimisele, siis me saame juba rääkida sellest, kas ja kui palju täpselt kohapeale võitlejaid või instruktoreid läheb ja kus nad täpselt olema hakkavad. Nii et seal on väga palju muid tingimusi," lausus Pevkur.

"Aga ärgem unustagem seda, et neid vaherahu tingimusi pole veel olemas ja me ei saa välistada seda, et tegelikult võib-olla üheks tingimuseks on see, et seal ei taheta kedagi väljastpoolt Ukrainat näha," lisas ta.