Kaitseministeerium on viimase kuu jooksul üritanud paika panna, milliseid olulisi väevõimeid oleks võimalik arendada juba järgmise nelja aasta jooksul.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul pole kaitseväe nõudmised vahepeal kuidagi muutunud. Vaja on laskemoona, õhutõrjet, pikamaa relvasüsteeme, droone ja laevu.

"Seal on väga palju veel neid asju, mida me kunagi paraadil nägema ei hakka. Need on kommunikatsioonid, need on juhtimissüsteemid, need on need, mis tegelikult maksavad üsna palju raha, aga ilma milleta kaitsevägi ei ole efektiivne," sõnas Pevkur.

Eesti on aga samade süsteemide järjekorras teiste liitlastega, kes soovivad samuti oma kaitsevõimet suurendada. Pevkuri kinnitusel on turuolukorrale realistlikult otsa vaadatud ja otsitud muuhulgas alternatiive. Täpsete arvude ja tarneaegade osas jääb kaitseminister kidakeelseks, kuid ütleb, et NATO väevõime eesmärgid suudetakse täita.

"Kindlasti ajaline piir on ees ballistilise kaitse saavutamisel, kindlasti on teatud laevade uuendamisel mingisugused piirid ees, kui palju me saame, et on teatud lõike, kus aeg hakkab mängima, aga näiteks mida me kindlasti soovime ettepoole tuua on laskemoon," ütles kaitseminister.

Pevkur lisas, et laskemoona soovitakse osta lõpuks oluliselt rohkem, kui välja käidud 1,6 miljardi eest. Osa moonahankest suudetakse ettepoole tuua juba sellel aastal. Sama käib veel ka mõne teise ostu kohta, kuid eelarves need väga suurt rolli ei mängi. Peamiseks põhjuseks on see, et nii tootjad kui ka meie oleme selle aasta plaanid juba ammu ära teinud. 

"See Euroopa Liidu kaitseerand, mis annab võimaluse rohkem raha kasutada ja kulutada, algas juba tegelikult sellest aastast, mis tähendab, et kui kaitsehankijad suudaksid osa hankeid tuua ka sellesse aastasse, oleks see eelarveliselt meile juba väga soodne olukord, aga need ei ole need raketid, mida Selverist enne uut aastat saab," lausus peaminister Kristen Michal.

Uute võimete arendamine tähendab ühtlasi rohkemate inimeste palkamist. Kaitsevägi soovib, et nende palgad oleksid vähemalt 30 protsenti Eesti keskmisest kõrgemad. Kui palju on riik valmis neile vastu tulema, pole praegu selge.

Valitsus soovib täita uued NATO väevõime eesmärgid nii kiiresti kui võimalik ja kiitis heaks riigikaitse investeeringute lisaprogrammi KILP. Keskmiselt suunatakse riigikaitsesse kuni 2029. aastani 5,4% sisemajanduse koguproduktist.

"Valitsuse otsus tähendab, et me liigume senisest kiiremini edasi Eesti kaitsevõime ülesehitamisega – nii maa-, õhu- kui mereväe sõjapidamise osas," ütles peaminister Kristen Michal.

"Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. Tegu on lähiajaloo suurima kaitsekulude kasvuga, mis lubab meil kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele," lisas Michal.

Eesti kaitsevõimete arendamisel lähtub valitsus kaitseväe juhataja sõjalistest nõuannetest, mis hõlmab lisaks NATO poolt seatud väevõime eesmärkidele ka Ukraina sõja kogemust.

"Iga võimearenduse taga on arvutused ja turu-uuringud, mida me lähiaastatel kaitsevõime arendamiseks praeguses keerulises julgeolekuolukorras kiirendatud korras täiendavalt ära saame teha," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

"Lisaks õhu-, maa- ja meredomeeni arendamisele, pöörame suurt rõhku inimestele ja arendame ka seda osa kaitseväest, mida paraadil silmaga ei näe. See puudutab laiaulatuslikke taristutöid, küberkaitset, droone, elektroonilise sõjapidamise arendamist jm. Tänaste kokkulepetega on Eesti kindlalt kaitstud ja kinnitab meie vankumatut pühendumust NATO-le," sõnas Pevkur.