President Alar Karise kutsel tuli teisipäeval Kadrioru lossi kokku riigikaitse nõukogu. Viimasest kohtumisest novembris on küll mitu kuud möödas, kuid Karis kinnitas, et viieprotsendiline kaitsekulutuste tõus on jõudnud planeerimise etappi.

"Rahaliselt tähendab see natukene üle kahe miljardi euro 2026. aastal. Arutasime seda, kuidas see viis protsenti võiks jaotuda ja mida meil selleks vaja on. Põhirõhk on õhukaitserelvadel, laskemoonal ja tulejõul. Arutasime ka seda, et see varustus jõuaks võimalikult kiiresti kohale, kuna me teame, et paljud riigid oma kaitsevõimet juba suurendavad, mis tähendab seda, et peab tulema ka see võimekus järele, et neid kõiki relvi, mis meil vaja on kaitsmiseks, need siis ka tuleksid," ütles Karis.

Kohtumisel arutati ka kaitsetööstuse teemasid, sealhulgas tööstuspargi rajamist. 

"Aastal 2027 peaks tööstuspark olema valmis Pärnumaal sellisel kujul, et saaks sinna oma tööstusrajatisi rajada. Praegu on 20 ettevõtte huvi äratatud, aga oluline on ka see, et välisinvestorid ja välisettevõtted saaksid oma tööstust sinna rajada," lausus Karis.

Karis tõi ka välja, et oluline aspekt kaitsekulutuste tõusu juures on see, et selle viie protsendi sisse ei ole arvestatud elanikkonnakaitset, diplomaatiat ja seda, mis puudutab riigikaitset laiemalt.

"Need on eelarve arutelu protsessis kindlasti üheks teemaks," kinnitas Karis.

Riigikaitse nõukogu arutas ka olukorda Ukrainas ning milliseid garantiisid suudab Eesti ukrainlastele pakkuda.

"Hetkel on see valmisolek olemas, aga selget plaani veel ei ole. See eeldab väga palju ka seda, kuidas Prantsusmaa ja Inglismaa poolt alustatud koalitsioon oma ettepanekud loob. Me teame ka, et tänase seisuga rahu veel kuskil Ukrainas ei paista ehk teisisõnu tuleb meil kõigil sinna panustada nii sõjaliselt kui ka muul viisil, et see rahu sellisel kujul, nagu seda näeb ette Ukraina, ka tuleks ja paraku rahu käib praegu ikkagi läbi lahinguvälja," lausus Karis.

President rõhutas ka, et riik peab arvestama sellega, et maailmas on praegu kiired ajad ning protsessid võivad ruttu muutuda. 

"Meie valmisolek peaks olema toetada Ukrainat kui ka tõsta enda kaitsevõimet, et kellelgi ei oleks soovi meid siia testima või katsetama tulla," ütles Karis.

Peaminister Kristen Michal tõi samuti välja, et arvestades sõda Ukrainas on äärmiselt oluline kasvatada oma riigi kaitsevõimekust.

"Venemaa – hoolimata oma kõlavatest lubadustest – ei ole huvitatud rahumeelsest lahendusest. Vene väed viibivad endiselt Ukrainas ja jätkavad tsiviilelanike, sealhulgas laste tapmist," sõnas Michal ning lisas ka, et ukrainlased võitlevad nii enda elanikkonna kui ka eestlaste eest.

Karis ja Michal arutasid ka kaitsevarjendite loomist Eestisse. Michal kinnitas, et nii varjendeid kui ka varjumiskohti luuakse Eestisse juurde, kuid nähakse vaeva, et neid kunagi vaja ei läheks.

Peaminister avaldas ka, et plaan on võtta Euroopalt laenu, et kaitseplaane ellu viia.

"Neil on 150 miljardiline laenuprogramm, mida me sel nädalal ka valtsuses juba täiendavalt arutame," kinnitas Michal.

Karis tõi aga välja, et maksutõusu ega uusi makse valitsus enam sätestama ei peaks, kuna eestlastel on maksudega juba piir ees ja piirangutega väga palju mängida enam ei anna.