Kogu Hiina majandus on üles ehitatud eksportivale tööstusele ja Euroopa Liidu kõrval on USA Hiina põhiklient.

"Kindlasti on Hiinal valus. Hiina probleem on kindlasti see, et nende tööstusbaas on suuresti strukturaalselt üles ehitatud ekspordile. Ja üleöö kuidagi seda ümber suunata on väga raske, kuna mahud on tohutult suured," ütles Tallinna Ülikooli Hiina uuringute teadur Leslie Leino.

"Kui vaadata eksporti USA-sse, siis Hiinast läheb ligikaudu 14 protsenti ekspordist USA-sse, aga majanduse vaatest on see osakaal alla kolme protsendi," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina sõnul pole suurt vahet, kas tollitariifid on 125 protsenti või 145 protsenti sest selliste tollidega muutub kaubavahetus sisuliselt võimatuks.

"Võib tollitariifi tõsta ka 200 protsendile. Aga see kaubanduse kägistav mõju on juba ammu läbitud," lisas Mertsina.

Valge Maja ei piirdu vastasseisus aga üksnes tollitariifidega. Möödunud nädalal nimetas asepresident JD Vance hiinlasi talupoegadeks või matsideks.

"Me laename raha Hiina talupoegadelt, et osta asju, mida need samad Hiina talupojad toodavad. See ei ole majandusliku õitsengu retsept," ütles Vance.

"Jah, et Vance'i väljaütlemine oli kindlasti väga ebaõnnestunud, kuna see ei too hiinlast kindlasti läbirääkimiste laua taha, see ei muuda Hiina kaubanduspoliitika käitumist, vaid vastupidi, see tekitab väga tugevaid emotsioone hiinlastes," sõnas Leino.

"Suur osa hiinlastest, vähemalt näeb seda sellise ajaloolise ebaõigluse jätkuna, et tahetakse neile taaskord koht kätte näidata. Praegu rakendab loomulikult Hiina kommunistlik partei selle oma propagandanarratiivi etteotsa ja ütleb, et ei, meie siit ei tagane," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Urmas Hõbepappel.

"Hiina meedia teadlikult laseb sellel lausel võimalikult palju levida, kuna mida iganes partei otsustab teha, tal on väga suur rahva toetus isegi kui need otsused võib-olla natukene on ka hiinlastele endale ebamugavad. Ma olin väga üllatunud, et neli päeva tagasi räägiti lausa sellest, et tariifisõda kasvab üle kaubandussõjaks ja kaubandussõja tulemusena võib puhkeda suur sõda - seda öeldi Hiina kesktelevisiooni ühes väga prominentses saates välja. See on midagi erakordset," rääkis Leino.

"Eks me elame erakordsel ajal, selles mõttes selliseid asju ei ole ka mina varem näinud," rääkis Hõbepappel.

On selge, et kui tollisõda Hiina tehased peaks kasvõi ajutiselt seiskama, paneb sotsiaalmajanduslik mõju proovile ka Hiina kommunistliku partei autoriteedi. Pekingi katseid ühiskonda välisvaenlase vastu häälestada võib seega mõista.
Ei tasu aga unustada, et kahe suurriigi sõltuvus on kahepoolne. Ka Hiinal on võimalik USA-le kõvasti haiget teha…

"Hiinal on väga suur kontroll. Väga suur kontroll liitiumioon akude tootmisel - kogu tarneahela ulatuses 70 kuni 90 protsenti. Hiina kontrollib ka koobalti, nikli, grafiidi kaevandamist ja töötlemist," sõnas Mertsina.

"Haruldased muldmetallid on nagu tuumanupp, et kogu USA sõjatööstus saaks koheselt kannatada. See oleks USA -le väga valus," ütles Leino.

Peking ongi juba koostanud nimekirja haruldastest muldmetallidest, mille eksport USA-sse saab toimuda ainult eriloa alusel. Materjalid, mille üle Hiinal on pea täielik kontroll on oluliseks sisendiks masinatööstuses, relvatööstuses ja kiibitööstuses. Lisaks kontrollib Hiina suurt osa ravimitööstuse sisenditest.

"Paneme siia juurde ka kodumasinad, ravimite toorained, lauaarvutid, nutitelefonid. Hiina osakaal on suur," ütles Mertsina.

"Kui Hiina tahaks päriselt Ameerikale väga haiget teha, siis ta saaks. Kuna see nii-öelda mäng ei ole jõudnud veel lõppfaasi, siis Hiinal minu hinnangul oleks vale praegu selliseid otsuseid teha, kuna oleks palju kavalamaid variante, kuidas neid tariife alla tuua. Ei peaks kohe hakkama n-ö tuumarelvi kasutama, kuna sellega tegelikult Hiina kahjustaks enda mainet. Hiinale on endiselt maine väga oluline, kuna nemad rõhutavad, et siin on üks riik, kes rikub suhteid teiste riikidega, rahvusvahelised lepinguid, aga meie oleme vastutustundlik suurriik. Seda kuvandit nad tegelikult peavadki praegu näitama," sõnas Leino.

Hiina president käibki mööda maailma ja üritab kindlustada liitlassuhteid. Sest tehased töötavad ja kaubad on ometi vaja kuhugi saata.

"Kui USA turg Hiinale sulgub, siis hakkab Hiina otsima uusi turge. Üks turg võib olla ka Euroopa Liit. Me ei tea, kuidas Euroopa liit vastab sellele, sest see tekitab ju Euroopas täiendava konkurentsikeskkonna. See mõjutab Euroopas hindu tõenäoliselt allapoole ja osade kaupade juures ju ei ole välistatud, et Euroopa Liit võib kehtestada täiendavad tollitariifid ka Hiinale, mis tegelikult oleks kaubandussõja eskaleerumine," rääkis Mertsina.

Leslie Leino usub, et Pekingil õnnestub siiski Trumpi meelitada tariifidest kasvõi osaliselt loobuma viies mõni tehas USA-sse.

"Sellega saavad kohalikud tööd, aga samas Hiina saab ligipääsu USA turule. Ta mõnes mõttes ka ennetab teiste siis rahvusvaheliste partnerite USA turule minekut ja sest kui isegi kui Hiina toodab USA turul võrdsetel alustel oma lääne või siis USA konkurentidega või Aasia konkurentidega, siis ma olen ikkagi kindel, et Hiina ettevõtted on oluliselt konkurentsivõimelisemad," sõnas Leino.

Hõbepappeli sõnul on Hiinal aga väga keeruline esimest sammu pingete leevendamise suunal teha.

"Meedias on küsitud kumb pilgutab enne või kumb enne taganeb ja minu hinnangul Hiina see ei ole, sest nende jaoks on see küsimus palju enamat kui lihtsalt majanduslik. Aga mis puudutab rahvuslikku uhkust ja patriootlikke narratiive, siis on ka väidetud, et partei on rahva pantvangis. Kui nad teeksid mingid leebed käigud, siis neid peetaks reeturiteks," sõnas Hõbepappel.

Kuna Donald Trump on tollide osas juba korduvalt ümber mõelnud, võib juhtuda, et Peking ei pea tehaseid kauaks pausile panema.