NATO liidrid võivad juunis leppida kokku, et liikmesriigid peavad tõstma kaitsekulutusi praeguselt kahelt protsendilt SKP-st kolmele. Belgia pole samas jõudnud NATO praegusele soovitud tasemele, kus riigikaitsekulud moodustaksid vähemalt kaks protsenti SKP-st.

Belgia eelarveminister Vincent Van Peteghem ütles ajalehele Financial Times, et suuremad kaitsekulud kahjustaksid Euroopa heaolusüsteeme. 

"Kaitse nõuab kindlasti meie täielikku tähelepanu, aga sama nõuab ka meie heaoluühiskonna jätkusuutlikkus," ütles Van Peteghem. 

Van Peteghem rääkis, et Belgia valitsus nõustus eelmisel nädalal tõstma kaitsekulud kahe protsendini SKP-st. Tema sõnul kasutab riik selleks ajutisi rahasüste, loomingulist raamatupidamist ja struktuurilisi reforme. 

Ka mitmed teised NATO riigid, nagu Itaalia ja Hispaania, on kaitsekulude tõstmisel hädas. Nende riikide rahandus on juba praegu raskes seisus, võimalik maailmamajanduse jahenemine võib muuta olukorra veelgi keerulisemaks. 

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eelarvereegleid kaitsekulutuste tõstmiseks lõdvendada. Samuti tegi Brüssel ettepaneku luua fond, mis võimaldaks liikmesriikidel saada 150 miljardit eurot laenu. Van Peteghem ütles, et tema valitsus kasutab sel aastal kahe protsendi eesmärgi saavutamiseks mõlemat võimalust. 

2024. aasta prognoosi järgi on Belgia eelarve puudujääk 4,6 protsenti SKP-st ning avaliku sektori võlg on umbes 103 protsenti. Eelarvemiinus on toonud riigile ka Euroopa Komisjoni menetluse.