"Põhiküsimus oleks selle ette planeerimine," ütles Dragone USA sõjalise kohaloleku võimalike muutuste kohta. "See annaks alliansile võimaluse ümber orienteeruda ja uus tasakaal leida," vahendas admirali sõnu väljaanne Defence News.

Tänavu jaanuaris NATO sõjalise komitee juhiks saanud Dragone osales koos teiste NATO sõjaliste juhtidega Washingtonis kohtumisel USA kaitseministeeriumi ametnikega, sealhulgas staabiülemate ühendkomitee aseesimehe admiral Christopher Gradyga.

Pentagon on viimastel kuudel rõhutanud kolmandat aastat Ukrainas agressioonisõda pidava Venemaa ohu kõrval üha enam Hiinast lähtuva ohu kasvu.

USA uus kaitsestrateegia, mille osad lekkisid märtsis, tugineb suuresti Heritage Foundationi aruandele, mille kirjutas praegu Pentagonis kõrgele kohale tõusnud poliitikaametnik. Dokumendi kohaselt peab USA kindlaks tegema oma üksused, mis on osa NATO kaitseplaanidest, kuid mis aitaksid ka Hiina sissetungi Taiwanile ära hoida. Seejärel nihutaks Pentagon need üksused Aasiale lähemale, sundides Euroopa riike puudujääki täitma.

Dragone ütles, et ta pole veel kuulnud, et Pentagon neid plaane ellu viiks, kuid ütles, et Euroopa riigid võiksid lõpuks USA vägede lahkumise korvata – sealhulgas õhutõrje, elektroonilise sõjapidamise vahendid, strateegilise õhutranspordi ja droonid.

Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale on NATO riigid suurendanud oma kaitsekulutusi ja nüüd ületavad 32 liikmesriigist 22 kaitsekulud kahte protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). USA president Donald Trump on korduvalt öelnud, et see määr ei ole piisav, nõudes hoopis kaitsekulude suurendamist viie protsendini SKP-st.

NATO peasekretär Mark Rutte on väidetavalt arutanud juunis Haagis peetavale NATO tippkohtumisele esitatavat muudetud ettepanekut, mille kohaselt kulutataks kaitsele 3,5 protsenti ja muudele julgeolekuga seotud meetmetele 1,5 protsenti SKP-st. Dragone kinnitas, et jaotust arutatakse, kuid ei olnud selle rakendamise ajakava ega lisaraha osas kuigi konkreetne.

"Lõppseisund on 3,5 pluss 1,5, olenemata sellest, mida nad otsustavad, aga viis, kuidas nad selleni jõuavad, peaks olema iga riigi enda vastutus," ütles Dragone. "Ma arvan, et NATO peaks olema paindlik ja püüdma olla realistlik," lisas ta.

Admirali juttu vahendanud Defense News märkis, et Dragone kodumaa Itaalia on üks kümnest NATO liikmest, kes ei täida kahe protsendi lävendit, kulutades 2024. aastal kaitsele 1,49 protsenti SKP-st. Itaalia peaminister Georgia Meloni ütles aprillis, et Itaalia saavutab nõutud eesmärgi sel aastal.

NATO kaitsekulutuste suurendamine peab sammu pidama Venemaa sõjalise võimekuse kasvatamisega, mida Moskva on kogu oma Ukraina sõjakäigu ajal läbi viinud, korraldades oma majanduse ümber, et see taluks sõjaväe tohutuid kaotusi varustuses ja personalis.

Dragone ütles, et Venemaa kaotab rindel jätkuvalt 1000–1200 sõdurit päevas, kuid jätkab oma vägede taastamist isegi siis, kui Ukrainas õnnestub saavutada rahu. Tema sõnul püüab Venemaa saavutada vähemalt sellise sõjalise võimekuse, mis tal oli 2022. aastal enne sissetungi Ukrainasse. Kiireimal juhul võib Venemaa selle võimekuse saavutada kolme aastaga, kuigi realistlikum ajakava on tõenäoliselt viis kuni seitse aastat, ütles Dragone.