Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majandus olnud paremas seisus kui seda ümbritsevad meeleolud. "Must masendus ei ole vastanud olukorrale, mis reaalselt inimeste ja ettevõtete seisus on," lausus ta.

"Samas need hinnangud kindlustundele on olnud ebaadekvaatselt madalad, sügavate kriisiaegadega võrreldavad, kuigi tööhõive on olnud kõrge ja palga- ja pensionikasv reaalarvestuses tuntav," rääkis minister.

Ligi rõhutas, et suurimad mõjud majandusele tulenevad sõja tõttu ettevõtete majandussuhete katkemisest, kiirest inflatsioonist, hinnatõusust ja ekspordinõudluse langusest, mitte maksutõusudest ning majanduslangus algas enne maksutõuse ja majandus hakkas taastuma peale maksutõuse.

Rahandusminister nentis, et eelarveseis tuleval aastal halveneb, eelkõige kaitsekulude järsu kasvu relvaostude tõttu, aga ka mõnest maksutõusust loobumise tõttu.

Sügiseses prognoosis ootas rahandusministeerium veel tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti ning tuleval aastal kolm protsenti.

Rahandusministeerium prognoosib 2025. aasta hinnakasvuks 5,2 protsenti ning inflatsiooni aeglustumist ootab tuleval aastal, kui maksumõju peaks vähenema ning toiduhindade tõus stabiliseeruma. Järgmisel aastal peaks hinnatõus aeglustuma 3,3 protsendile.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe selgitas, et prognoosi keskne stsenaarium arvestab ainult praegu seadustatud otsuseid ehk näiteks julgeolekumaksu ajutise 2028. aastal lõppeva meetmena. Samuti on prognoosis arvestatud kaubandussõjast tuleneva ebakindluse mõjuga, kuid mitte konkreetsete USA tollidega.

Küll on ministeerium koostanud aga lisastsenaariumid, mis võtavad arvesse ka kaitsekulude suurendamist ja julgeolekumaksu muutmist. USA tollimaksudega arvestava riskistsenaariumi kohaselt võib USA tollimaksude kehtestamine koos Euroopa Liidu vastumeetmete ja kaudse mõjuga vähendada tänavuse ja järgmise aasta majanduskasvu 0,4-0,5 protsendipunkti võrra.

"Meie otsene avatus Ameerikale on väiksem, pigem meie mõju saabub läbi meie kaubanduspartnerite," kirjeldas Lättemäe.

Eelarvepuudujääk tänavu väheneb, tuleval aastal kasvab

Maksukoormus peaks prognoosi kohaselt tõusma tänavu 1,4 protsendipunkti, milles sisaldub automaks ning füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu tõus. Maksukoormuse taset suurendab kõikidel aastatel ka Euroopa Komisjoni suunisel taastuvenergiatasu lisamine valitsuse tulude ja maksukoormuse hulka, sel aastal lisab see maksukoormusele veel 0,2 protsendipunkti. 

Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ning erasektori investeeringute osas ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu langust. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor seoses Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemisega.

"Välisnõudluse pool on hakanud mõnevõrra kosuma, ta on kosunud eelmise aasta keskpaigast," kirjeldas Lättemäe. Seejuures on paranenud tööstussektori kindlustunne ning kui viimastel aastatel on ettevõtted kaotanud konkurentsivõimes, siis ettevaates see mõju leeveneb ning nõudlus on paranemas.

"Tarbija selgelt on ettevaatlik, ebakindel, tööpuuduse kartus on suur," rääkis Lättemäe.

Selle aasta eelarvepuudujääk väheneb prognoosi kohaselt 1,5 protsendini SKP-st ja jääb maksutuludest tulenevalt kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. See toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit langetab selle 22,6 protsendini SKP-st.

Tuleval aastal eelarvepuudujääk aga kasvab. "Me sisenesime rahvusvahelistesse kriisidesse sügava eelarvemiinuse olukorras, mis on raskendanud neile reageerimist ja sunnib kombinatsioonis järsu kaitsekulude tõusuga kõigis teistes valdkondades valusale kokkuhoiule," ütles Ligi.

Rahandusministeeriumi majandusprognoos on aluseks valitsuse ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste langetamisel.