Rahandusministeerium tegi prognoosi mitmes variandis: alusstsenaariumi ning koalitsioonileppe katteallikatega stsenaariumi, mille meetmed täpsustuvad tuleva aasta riigieelarve kostamise käigus.

Prognoosi alustsenaariumi kohaselt hakkab välisnõudluse oodatav elavnemine selle aasta teisel poolel avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises, jõulisemat kasvu võib aga oodata järgmisel aastal. Eratarbimine pöördub tõusule, sest sissetulekute ostujõud kasvab, tarbimiskindlus kosub ja intressimaksed vähenevad.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv on prognoosi järgi tuleval aastal 3,3 protsenti, nominaalkasv 7,1 protsenti ja SKP jooksevhindades on 42 miljardit eurot.

Selle aasta sügisel võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu kiirenemist ning põhjuseks on nii välismaised kui Eesti-sisesed tegurid - energiahindade langus taandub, majandus elvaneb ning mõned toidutoormed kallinevad välisturgudel. 2025. aastal lisandub ka automaks, mistõttu inflatsioon ajutiselt kiireneb.

Prognoosi kohaselt mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet koalitsioonileppega plaanitavad kulu- ja tulumeetmed. Koalitsioonileppe katteallikate stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1 protsenti ning 2026. aastal 2,7 protsenti. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastall 0,8 ning ülejärgmisel aastal ühe protsendipunkti võrra.

Tarbijahinnaindeks kasvab 2025. aastal viie protsendi võrra ja 2026. aastal 3,2 protsendi võrra, sedastab prognoos.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles prognoosi tutvustades, et meie majanduse foon on endiselt sõja foon, kuid majandus on hakanud nende mõjudega kohanema.

"Kasvuprognoos lükkab ümber etteheited, et valitsuse poliitika hävitab majanduse ja tõstab hinnad lakke. Meil pole alternatiivi riigi laenamise piiramisele ning asendamisele kulukärbete ja maksutõusudega. Eelarvestiimuli vähendamist nõuab nii majanduskasvu taastumine kui eelarvereeglid," sõnas Ligi.

Tema sõnul tuleb päriselus leppida sellega, et riigi jätkusuutlikumaks tegemine koormab maksumaksjat ja tuleval aastal on reaaltulude kasvus tagasilöök.

Eelarvepuudujääk püsib prognoosi järgi tänavu kolme protsendi tasemel, kuid koalitsioonilepet arvestamata süveneb see järgmisel aastal 4,4 protsendini SKP-st, põhjuseks peamiselt tulumaksumuudatused, omanikutulude vähenemine ja tervisekassa positsiooni halvenemine.

Rahandusministeeriumi hinnangul kasvatab püsivalt suur eelarvepuudujääk võlakoormust viimase viie aasta keskmisest tõusust kiiremas tempos ja see muudab kallimaks ka võla teenindamise.

Valitsussektori võlakoormus on tänavu 23,3 protsenti SKP-st, tuleval aastal kasvab see 25,6 protsendini ja 2028. aastaks jõuab 33,2 protsendini SKP-st.
Koalitsioonilepet arvestamata suureneb intressikulu ühe protsendini SKP-st 2028. aastaks. Võla teenindamise kulu kasv paneb lisakoormuse eelarvele, kuid see võib vähendada investeerimisvõimet ja takistada majanduskasvu. Riigieelarve puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt pika- ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide ja laenude abil.

Prognoos toob välja, et koalitsioonileppega parandatakse riigi rahanduslikku seisu maksumuudatuste ja valitsussektori tegevuskulude kärpe kaudu ning selle tagajärjel hakkab eelarvepuudujääk iga-aastaselt vähenema. Ka võlakoormus püsib alla 25 protsendi SKP-st.

Eamets: baastsenaarium pidanuks maksumuudatuste mõju arvestama

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et rahandusministeeriumi prognoosi baastsenaariumis ei arvestata kavandatud maksumuudatusi, aga kui need arvestusele juurde panna, oleks majanduskasvu suuruseks tuleval aastal 2,1 protsenti ning selle numbri väljatoomine baasstsenaariumina annaks kõigile majanduses tegutsejatele palju selgema sõnumi.

"Võtmeküsimus on, et kumb stsenaarium võetakse aluseks eelarve kokkupanemisel," lausus ta.

Eamets tõi välja, et Swedbank prognoosib 2025. aastaks 1,5-protsendilist majanduskasvu. Riigieelarve kontekstis tähendab see pealtnäha vaid 0,6 protsenti erinevust miljoneid ja miljoneid eurosid vähem laekuvat maksutulu ehk prognoosist suuremat eelarveauku.

"Lisaks tekitab küsimusi palgakasvu ja hinna dünaamika. Kui tööturu olukord on hea ja väidetavalt näeme töötuse langust, siis on selge surve palgakasvule. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi hinnakasv aeglustub 2026. aastal, palgakasv on aga jätkuvalt 4-5 protsendi ümbruses. Samas me teame, et palgad mõjutavad kodumaist nõudlust ja selle läbi ka hinnataset ehk palgakasv toob paratamatult kaasa ka teatud hinnatõusu," tõdes Eamets.

Seega tundub hinnatõusu taandumine Euroopa Keskpanga poolt soovitud kahele protsendile Eametsa hinnangul pigem soovmõtlemisena kui reaalse arenguna.

"Küsimus, millele otseselt vastuseid ei antud, puudutab võimalikke maksutulude vähenemist, sest ettevõtted optimeerivad oma kasumeid. Praegu jääb mulje, et võimalikud täiendavad maksutulud tuginevad varsema perioodi laekumistele. Alkoholiaktsiiside kiire kasvatamise ajalooline kogemus näitab aga, et reaalsus ja prognoos võivad erineda kordades," lausus ta.

Pankade prognoosid erinevad pisut

"Maksutõusud meie prognoosi kohaselt pidurdavad järgmisel aastal majanduskasvu, samuti ka ülejärgmisel aastal. Ja meie prognoosi kohaselt järgmisel aastal majanduskasv tuleb 1,5 protsenti, ülejärgmisel aastal 2,5 protsenti. Kui maksumuudatused käiku lähevad, siis see vähendab järgmisel aastal püsivhindades netopalka," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina ütles ka, et kui Swedbank ilma maksutõusudeta prognoosisime eratarbimise kasvu järgmiseks aastaks, siis nüüd nende prognoosi kohaselt eratarbimine järgmisel aastal ei kasva.

SEB on oma prognoosis märksa optimistlikum.

"Kui ma mõtlen sellele sügavusele, kuhu oleme oma SKP numbrite puhul langenud ja kui pikalt see kriis kestnud on, siis tegelikult siit 2,5 protsenti kasvu lubada, mis me järgmiseks aastaks ennustame, ei ole väga raske," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

"See ei eelda tegelikult mingisuguseid imetabaseid muutuseid ja suurt tõusu. Me ikkagi näeme positiivset reaalpalka järgmisel aastal. Me näeme, et keskmise nominaalse brutopalga kasv on suurem. kui on inflatsioon," lisas Nestor.

Kahjuks inflatsioon jääb Eestis kõrgemaks, kui ta on Euroopas ja naaberriikides, sest käibemaks Eestis tõuseb, sõnas Nestor.