"Tegu on seadusega sätestatud kandideerimispiiranguga. Põhiseadus ei kohusta inimest, kes kandideerib volikokku, elama püsivalt kohaliku omavalitsuse territooriumil," seisab Reformierakonna koostatud eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu eesmärk on anda võimalus kandideerida kohaliku omavalitsuse volikokku soovitud omavalitsuses ka neil Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, kes elavad püsivalt Eestis, kuid kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus kandideeritakse.

Näiteks tõi Reformierakond Setomaa vallavolikogu, kuhu uue eelnõu järgi saaksid kandideerida ka need setod, kelle püsiv elukoht ei asu Setomaa vallas, kuid kes soovivad omavalitsuse poliitikas kaasa lüüa.

Hääletamisõigus jääb aga põhiseaduse järgi siiski ainult omavalitsuses püsivalt elavatele isikutele, kes on vähemalt 16 aastat vanad.

Reformierakondlasest riigikogu liige Anti Haugas, kes on võtnud enda ülesandeks eelnõuga tegeleda, kinnitas, et soov säärane seadusmuudatus läbi viia ei ole ainult Reformierakonna tahe, vaid ka teised fraktsioonid on taolise muudatusega nõus.

"Peaaegu kõik erakonnad on suhelnud ja vestelnud omavahel, et sellise seadusmuudatuse võiks teha. Kas me selleni jõuame või mitte, sõltub sellest, kas see on kõikide erakondade ühine soov. Kui seda ei ole, siis see ei ole kindlasti eelnõu, millega edasi minnakse. Mina isiklikult seda toetan ja nii palju, kui ma olen rääkinud, siis valdavalt on kõik seda meelt, et selle peaks ära tegema," sõnas Haugas.

Reformierakondlane tõi ka välja, et lõpuks otsustab ikkagi valija, keda ta soovib näha end esindamas ning kui volikokku peaks kandideerima tundmatu inimene, siis tõenäoliselt ta ka valituks ei osutu.

"Eesti on lihtsalt niivõrd väike ja meil ongi inimesi, kellel on mitmeid elukohti ja meil on palju inimesi, kes mingitesse piirkondadesse – emotsionaalse, perekondliku või kogukondliku seose tõttu – väga palju panustavad ja soovivad kandideerida. Samas see koht, kus nad magavad, ei pruugi olla vastavas kohalikus omavalitsuses, aga siiski on neil soov sinna panustada. Ma arvan, et ka meie erakonnad riigikogus valdavalt ei pea õigeks seda, et sellisel juhul peaks tegema vastavasse omavalitsusse sissekirjutuse või esitama elukoha andmed, mis ei vasta tegelikkusele. See lahendab probleemi, et riigile ikkagi esitatakse andmed, mis on õiged. See on lihtsalt elukoha andmete temaatika ja lõpuks otsustab ikkagi valija," kinnitas Haugas.

Haugase hinnangul oleks pidanud seadusmuudatuse juba ammu esitama, kuid usub, et sellega jõutakse veel tegeleda pool aastat enne järgmisi KOV-valimisi.

"Kui seda kohe sisse ei antaks, siis ma arvan, et võib minna kiireks ja võib-olla ta ei järgiks enam head menetlustava, aga ma olen ka seda meelt, et oleks võinud selle varem ära teha. See ei ole olnud selline kõige pakilisem riigielu küsimus. Hetkel on selles mõttes viimane aeg ja kuna ma olen omavalitsuspoliitikaga väga pikalt tegelenud, siis meie (Reformierakonna - toim) poolt olen võtnud selle eestvedamise enda peale," selgitas riigikogu liige.

"Aga see on pigem kõigi erakondade temaatika. Kuna indikatsioon on tulnud, siis olen võtnud ka enda peale inimestega suhtlemise, et saada aru, kas selline soov ja arusaam on kõigil ühine või mitte," lisas Haugas.

Haugas avaldas ka, et eelnõu antakse sisse juba kolmapäeval või neljapäeval, aga kui seda mingil põhjusel sel nädalal ei juhtu, siis otsustatakse, kas üldse on vaja kiirustada.

"Minu arusaamises on laiapindne toetus olemas. Vastasel juhul on küsitav, kas sellega on vaja tegeleda. Sellest ei ole vaja, ma arvan, teha sellist eelnõu, kus tekib mingi teatav poliitiline vastandamine," sõnas Haugas.

Opositsioonilise Keskerakonna riigikogu saadik Lauri Laats ütles ERR-ile, et nende erakond eelnõuga veel tutvunud ei ole, kuid on sellest juba kuulnud.

"Kohalike omavalitsuste valimiste eel ja ka järgselt on alati ju vaieldud, kas need inimesed, kes on volikokku valitud, ikkagi elavad seal ja praegu on ju tegelikult see nõue täiesti seaduses olemas. Aga me ju teame ka sellist olukorda, kus inimene on sündinud kuskil kohalikus omavalitsuses ja on päris palju panustanud sinna, aga hetkel seal ei ela, aga ikkagi elab kaasa seal toimuvale. Ma arvan, et see seadus kindlasti tuleb üle vaadata ja mis meie lõplik seisukoht selles küsimuses on, saame kujundada peale dokumendiga tutvumist," ütles keskerakondlane. 

Laatsi hinnangul ei pruugi uus seadusmuudatus mõjutada väiksemaid kogukondi, kus eelistatakse KOV-valimistel hääletada mõne tuttava näo poolt, kuid ennustab suuremaid mõjutusi pealinnas ning teistes suuremates omavalitsustes.

"Väikestesse kohtadesse, ma arvan, nii-öelda võõraid sisse väga ei lastagi ehk kui inimene sinna kolib, siis vaadatakse, kellega on tegu ja kui inimene soovib ka näidata end poliitikas, siis tõenäoliselt rahvas võtab ka mingi seisukoha, et kas seda toetada või mitte. Tõenäoliselt see seadusmuudatus ei muuda väikeste kohtade poliitilist olukorda, aga see puudutab kindlasti suuri linnu. Siin tuleb vaadata üldist demokraatiat ja jällegi arvestada kohalike inimeste soovi ja tunnetust kogu selle asja juures," sõnas Laats.

Ühtlasi usub Laats, et seadusmuudatus ei mõjuta tegelikult tavainimesi, vaid pigem tuleb tegeleda sellega poliitilisel tasandil, et asi kogukonnale selgelt esitada.

Küll aga on keskerakondlase hinnangul eelnõuga hiljaks jäädud. "See ei ole kindlasti hea seadusloome praktika ja sellega oleks pidanud ikka palju varem välja tulema," sõnas Laats lõpetuseks.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas teatas oma Facebookis, et tema fraktsioon eelnõud ei toeta.

"Põhimõte, et kohalikesse volikogudesse kandideerib inimene, kes on selle omavalitsuse elanik ja kelle maksutulu laekub sellesse omavalitsusse, on aluspõhimõte omavalitsuste autonoomia toimimisel. Selle muutmisega Eesti 200 nõus ei ole," sõnas Kallas.

"Me peame tõepoolest põhjendamatuks seda, et kohtu kaudu käiakse kontrollimas, kas voliniku voodi asub registreeritud aadressil ja mitu ööd kuus ta seal veedab, kuid me ei pea õigeks öelda lahti põhimõttest, et inimene peab olema selle omavalitsusega seotud. Seadusemuudatus peaks sätestama selle, et inimene saab kandideerida selle omavalitsuse volikogusse, kuhu laekub tema maksutulu," jätkas Kallas oma postituses.

Lisaks usub Kallas, et säärase eelnõu vastuvõtt ei parandaks kohaliku elu korraldust.

"Igasuguse seose lahti sidumisel tekib ilmselgelt süsteem, kus volikogus esindavad kohalikke tuntud ja häälitoovad, kuid mitte kohalikud inimesed ja poliitikud. See mitte kuidagi ei paranda esindusdemokraatiat kohaliku elu korraldamisel," lõpetas Eesti 200 esimees oma postituse.

Tänavu veebruaris langetas Tartu ringkonnakohus otsuse, et kohalikel valmistel kandideerivad poliitikud peavad ka päriselt samas piirkonnas elama ning vald peab kontrollima, kas kandidaat ka päriselt valmispiirkonnas elab. 

Hiljuti kajastas ETV saade "Pealtnägija", et kuigi Eesti on täis kurioosseid rändkandidaate, on kohtuotsust väga keeruline täita.