Oluline neljapäeval, 17. aprillil kell 20.52:

- Zelenski: Trumpi erisaadik Witkoff levitab Vene narratiivi;

- Ukraina on valmis ostma USA-lt 10 Patrioti süsteemi;

- Zelenski: Hiina varustab Venemaad relvadega;

- Venemaa: Tauruste kasutamine tähendaks Saksamaa osalemist sõjas;

- Ukraina väed vabastasid Donetski oblastis Pokrovski lähedal 16 ruutkilomeetrit territooriumi;

- Õhurünnakus Nikopolile hukkus kaks inimest;

- Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist energiataristu ründamises;

- Vene droonirünnakus Dnipro linnale hukkus vähemalt kaks inimest;

- Zelenski: Venemaa ignoreerib USA ettepanekut rünnakute peatamiseks;

- Ukraina juhid kohtuvad Pariisis USA ja EL-i esindajatega;

- Pokrovski ümbruses käivad endiselt ägedad lahingud.

Zelenski: Trumpi erisaadik Witkoff levitab Vene narratiivi

USA erisaadik Steve Witkoff levitab Vene narratiivi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeval, kui saadik vihjas, et rahulepe Venemaaga sõltub okupeeritud Ukraina alade tulevikust.

"Ma arvan, et härra Witkoff on võtnud üle Vene poole strateegia. Ma arvan, et see on väga ohtlik, sest kas teadlikult või mitteteadlikult, seda ma ei oska öelda, levitab ta Vene narratiivi," ütles Zelenski ajakirjanikele.

"Igal juhul see ei aita meid. Tal ei ole volitusi arutada Ukraina alade üle,
sest need territooriumid kuuluvad meile, meie rahvale, meie rahvusele ja mitte
ainult meile, vaid ka tulevastele ukrainlastele," lausus Zelenski.

Ukraina on valmis ostma USA-lt 10 Patrioti süsteemi

Ukraina tahab osta Ühendriikidelt Vene rünnakute tõrjumiseks vähemalt kümme Patrioti õhutõrjesüsteemi, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenski.

"Ukraina on valmis ostma vähemalt kümme süsteemi. Ma teavitasin president Trumpi sellest miinimumist meie telefonivestluses. Ta ütles mulle, et Ameerika tegeleb sellega. Rohkem infot mul praegu ei ole," ütles Zelenski ajakirjanikele.

Zelenski: Hiina varustab Venemaad relvadega

Ukrainal on infot, et Hiina tarnib Venemaale relvi, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenski.

"Me oleme lõpuks saanud infot, et Hiina varustab Venemaa Föderatsiooni relvadega," ütles Zelenski ajakirjanikele. "Me usume, et Hiina esindajad tegelevad mõndade relvade tootmisega Venemaa territooriumil."

Venemaa: Tauruste kasutamine tähendaks Saksamaa osalemist sõjas

Venemaa teatas neljapäeval, et käsitleks Ukraina rünnakuid Tauruse kaugmaarakettidega kui Saksamaa otsest osalemist konfliktis.

Saksamaa tulevane kantsler Friedrich Merz ütles hiljuti, et on Tauruste Kiievile tarnimisele avatud.

"[Tauruse] lööki mistahes Venemaa kriitiliselt olulise transporditaristu vastu... kõike seda käsitletaks Saksamaa otsese osalemisena vaenutegevuses," ütles välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova ajakirjanikele.

Kreml tegi Berliinile sarnase hoiatuse ka esmaspäeval, öeldes, et Tauruste tarnimine ähvardab üle kolme aasta kestnud sõda eskaleerida.

Ametist lahkuv kantsler Olaf Scholz on kaugmaarakettide Kiievile tarnimise välistanud, kuid Merz ütles pühapäeval, et tema sellele vastu ei oleks, tingimusel, et selles lepitakse kokku partneritega Euroopas.

Suurbritannia teatas, et toetaks Saksamaad, kui viimane otsustab rakette tarnida.

Venemaa on lääneriike juba pikalt kritiseerinud kaugmaarelvade tarnimise eest Ukrainale, kurtes, et Kiiev võib kasutada neid Vene territooriumi ründamiseks.

Seni on Ukrainale kaugmaarakette tarninud nii USA kui Suurbritannia, kuid Tauruste laskeulatus on suurem – kuni 500 kilomeetrit.

Ukraina väed vabastasid Donetski oblastis Pokrovski lähedal 16 ruutkilomeetrit territooriumi

Ukraina väed on viimastel nädalatel vabastanud Donetski oblastis Pokrovski lähedal ligikaudu 16 ruutkilomeetrit territooriumi, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskyi 17. aprillil.

Venemaa rünnakud on pärast kuudepikkust stabiilset territoriaalset kasvu Ida-Ukrainas märgatavalt aeglustunud. Lahinguvälja seirerühma DeepState andmetel vallutasid Vene väed märtsis vaid 133 ruutkilomeetrit, mis on madalaim igakuine kogusumma alates 2024. aasta juunist.

Syrskyi tegi teate tagasi vallutatud territooriumist pärast kolmepäevast visiiti Donetski operatiiv-taktikalise väerühma juurde, mida ta kirjeldas kui Ukraina relvajõudude tugevaimat formatsiooni.

Õhurünnakus Nikopolile hukkus kaks inimest

Venemaa suurtükiväe rünnakus Dnipropetrovski oblastis asuva Nikopoli linna vastu sai neljapäeval surma kaks meest vanuses 56 ja 61. Vigastada said veel viis inimest, teatas kuberner Serhii Lõsak.

Neli vigastatud ohvrit viidi haiglasse ja nende seisund on raske, ütles Lõsak.

Rünnak põhjustas linnas tulekahju. Kuberneri sõnul said kahjustada kauplus, kohvik, mitmed majad, kõrvalhooned, autod ja bussipeatus.

Nikopol asub Venemaa poolt okupeeritud Enerhodari ja Zaporižžja tuumaelektrijaama vastaskaldal. Linn on regulaarselt Vene suurtükiväe ja droonirünnakute sihtmärk.

Neljapäeva hommikul teatasid Ukraina võimud, et möödunud ööpäeva jooksul on rünnakutes Ukraina vastu hukkunud vähemalt viis ja vigastada saanud ligi 70 inimest – see arv sisaldas ka Dnipro linnas hukkunud kolme inimest ja samas rünnakus vigastada saanud 30 inimest.

Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist energiataristu ründamises

Ukraina suurim eraenergiatootja DTEK teatas neljapäeval, et Venemaa rünnak kahjustas ettevõtte energiataristut Dnipropetrovski oblastis.

"Neljapäeval hommikul ründas (Venemaa) droonidega DTEK-i tootmiskohta Dnipropetrovski oblastis. Hooned ja seadmed said tõsiselt kahjustada," seisis ettevõtte avalduses.

Ettevõte lisas, et keegi rünnakus viga ei saanud.

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et Ukraina korraldas viimase päeva jooksul 10 rünnakut Venemaa energiataristu vastu, rikkudes sel viisil USA vahendatud selliste rünnakute peatamist, teatas Venemaa uudisteagentuur Interfax.

Ukraina juhid kohtuvad Pariisis USA ja EL-i esindajatega

Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak, välisminister Andri Sõbiha ja kaitseminister Rustem Umerov sõitsid neljapäeval Pariisi. Jermak teatas, et Ukraina delegatsioon kohtub tahtekoalitsiooni liikmetega.

"Visiidi raames on kavas hulk kahe- ja mitmepoolseid kohtumisi koalitsiooniriikide esindajatega, kes soovivad ja suudavad tagada julgeolekut, eelkõige Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia esindajatega," kirjutas Jermak neljapäeval Telegramis.

Lisaks on plaanis kohtumised praegu Prantsusmaal viibivate USA esindajatega.

16.-18.aprillil  külastavad Pariisi USA välisminister Marco Rubio ja USA presidendi erisaadik Steve Witkoff, et arutada oma Euroopa ametivendadega viise, kuidas lõpetada Venemaa ja Ukraina sõda.

Vene droonirünnakus Dnipro linnale hukkus vähemalt kaks inimest

Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist ning korraldas kolmapäeva hilisõhtul Dniprole droonirünnaku. Ukraina võimud teatasid neljapäeva varahommikul, et Venemaa rünnaku tagajärjel sai surma vähemalt kolm inimest. Vigastada sai vähemalt 30 inimest.

"Venelased tapsid kolm inimest, sealhulgas ühe lapse," kinnitas riiklik hädaabiteenistus.

Dnipro võimud teatasid, et linnas puhkesid tulekahjud, kahjustada said elumajad, haridusasutused ja kultuurimajad, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa on viimasel ajal hoogustanud rünnakuid Ukraina tsiviilelanike ja taristu vastu. Hiljutises Vene rünnakus Sumõ linnale hukkus vähemalt 34 inimest, vähemalt 117 inimest sai vigastada. 

Zelenski: Venemaa ignoreerib USA ettepanekut rünnakute peatamiseks

"Kolmkümmend kuus päeva tagasi tegid Ühendriigid ettepaneku täielikuks ja tingimusteta rünnakute peatamiseks õhus, merel ja maal. Ukraina nõustus selle ettepanekuga kohe – rohkem kui kuu aega tagasi. Venemaa jätkab selle ignoreerimist ega tunneta endiselt mingeid tagajärgi. See on peamine probleem," ütles kolmapäeval oma igaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Pokrovski ümbruses käivad endiselt ägedad lahingud

Ukraina relvajõudude peastaabi teadaande kohaselt toimus kolmapäeval rindel 92 lahingut ja relvakokkupõrget Ukraina kaitseväe ja Vene sissetungijate vahel, kusjuures Pokrovski suunal toimus 29 kokkupõrget, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 937 440 (võrdlus eelmise päevaga +1230);

- tankid 10 654 (+16);

- jalaväe lahingumasinad 22 217 (+54);

- suurtükisüsteemid 26 442 (+65);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1366 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1135 (+3);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 925 (+88);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 44 642 (+170);

- eritehnika 3807 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.