Oluline laupäeval, 19. aprillil kell 22.45:

- Zelenski: Venemaa rünnakud on jätkunud;

- BBC: Ukraina andis sõduritele korralduse tuletegevus peatada;

- Ukraina ametnik: Vene väed jätkavad relvarahule vaatamata tulistamist;

- Putin teatas ajutisest relvarahust lihavõttepühade ajaks;

- Ukraina tõi sõjavangide vahetuse raames koju veel 277 sõdurit;

- Rünnakutes Ukraina vastu sai ööpäevaga vigastada kuus tsiviilinimest;

- Venemaa süüdistas Ukrainat energiataristu ründamises;

- Venemaa teatas, et vallutas tagasi Kurski oblastis eelviimase küla;

- NYT: USA ei kavatse relvatarneid Ukrainale tõsiselt kaaluda;

- Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 87 drooniga;

- USA jagas Pariisis Euroopa ja Ukraina ametnikega plaani Ukraina võimaliku relvarahu jälgimiseks;

- USA meedia: Trump soovib saavutada vaherahu;

- Sumõ oblastis on elekrikatkestused;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit.

Zelenski: Venemaa rünnakud on jätkunud

President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina järgib Venemaa president Putini poolt kehtestatud ajutist relvarahu, kuid juhul kui ka Venemaa seda teeb. Praegu pole tema sõnul veel Venemaa tuletegevus peatunud.

Ta meenutas, et Venemaa lükkas eelmisel kuul tagasi USA väljapakutud täieliku 30-päevase relvarahu.

"Kui Venemaa on nüüd järsku valmis astuma tõeliselt täielikku ja tingimusteta tulerahu formaati, käitub Ukraina vastavalt – peegeldades Venemaa tegevust. Vastame vaikusele vaikusega, kuid rünnakutele vastame kaitselöökidega," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

"Kui täielik relvarahu tõesti jõustub, teeb Ukraina ettepaneku pikendada seda ka pärast lihavõttepüha," sõnas ta. "Just see paljastab Venemaa tegelikud kavatsused – 30 tunnist piisab, et jõuda uudistesse, kuid mitte tõelisteks usaldust suurendavateks meetmeteks. Kolmkümmend päeva võib anda rahule võimaluse."

Zelenski märkis, et viimaste teadete järgi Vene sõjategevus jätkub.

"Praeguse seisuga jätkuvad ülemjuhataja aruannete kohaselt Venemaa ründeoperatsioonid mitmes rindesektorites ning Vene suurtükituli ei ole vaibunud," kirjutas Zelenski. "Seetõttu ei usaldata Moskvast tulevaid sõnu."

"Teame liigagi hästi, kuidas Moskva manipuleerib ja oleme kõigeks valmis. Ukraina relvajõud tegutsevad ratsionaalselt – vastates samaga. Igale Venemaa löögile antakse vastus," sõnas ta.

Ukraina õhujõud hoiatasid laupäeva õhtul, relvarahu väidetava kehtimise ajal õhurünnakute eest mitmetes Ida-Ukraina piirkondades.

Ukraina õhujõud teatasid sotsiaalmeedias ballistiliste rakettide ohust ja ametlikel õhurünnakukaartidel olid märgitud hoiatused ohust Harkivi, Donetski, Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis.

Varasemad katsed relvarahukatsed ülestõusmispühadeks 2022. aasta aprillis ja õigeusu jõuludeks 2023. aasta jaanuaris ei õnnestunud, kuna sõdivad osapooled ei suutnud neis kokku leppida.

BBC: Ukraina andis sõduritele korralduse tuletegevus peatada

Ukraina sõdurid said korralduse tuli peatada mõni minut pärast teadet Venemaa ajutisest vaherahust.

Üks Ukraina kõrge sõjaväelane rääkis BBC-le, et üksused said korralduse lõpetada Vene positsioonide piha tulistamine mõni minut pärast Vladimir Putini väljakuulutatud lihavõttepühade relvarahu algust.

Ohvitseri sõnul kästi üksustel salvestada foto- ja videotõendeid vaherahu rikkumiste kohta ning vajadusel vastutuli avada.

Ohvitser ütles, et teade tuli kõigile üllatusena ja kuigi enamik soovis relvarahu, tekitas teade eesliinil segadust, mida see võib kaasa tuua.

Ukraina ametnik: Vene väed jätkavad relvarahule vaatamata tulistamist

Ukraina ametnik ütles laupäeval, et Venemaa väed jätkavad Ukraina positsioonide pihta tulistamist hoolimata Venemaa presidendi Vladimir Putini lihavõttepühade relvarahu väljakuulutamisest.

"Venelased üritavad teeselda, et nad on rahuhoidjad, kuid nad keeldusid juba 11. märtsil tingimusteta relvarahu sõlmimisest ja viivad nüüd läbi infooperatsiooni, rääkides rahust, kuid jätkavad tulistamist ilma," kirjutas valeinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko.

"Selle kõige eesmärk on süüdistada Ukrainat," kirjutas Kovalenko.

Putin teatas ajutisest relvarahust lihavõttepühade ajaks

Venemaa president Vladimir Putin teatas, et peatab lahingutegevuse alates laupäeval kella 18.00-st kuni pühapäeva lõpuni.

"Humanitaarsetest kaalutlustest juhindudes kuulutab Vene pool täna kella 18.00-st kuni keskööni vastu esmaspäeva välja lihavõttepühade vaherahu. Ma käsin selleks perioodiks kõik sõjalised tegevused peatada," sõnas Putin.

Moskva väitis, et eeldab Ukraina poolelt "eeskuju järgimist".

"Samas peavad meie väed olema valmis tõrjuma võimalikud vaherahu rikkumised ja vaenlase provokatsioonid, tema agressiivsed tegevused," lisas Putin.

Kõnes süüdistas Putin veel Ukrainat energiataristu ründamises, kuigi riigid olid leppinud kokku löökide peatamises.

"Meie otsus kehtestada relvarahu näitab, kui siiras on Kiievi režiimi valmisolek, soov ja oskused kokkulepetest kinni pidada, et osaleda rahukõnelustel ja kõrvaldada Ukraina kriisi juurpõhjus," sõnas Putin.

President Volodõmõr Zelenski täheldas pärast teateid algavast vaherahust, et Ukraina taevas on Venemaa ründedroonid.

"Mis puudutab Putini järjekordset katset mängida inimeludega, siis praegu levivad õhurünnakute hoiatused üle Ukraina. Kell 17:15 tuvastati meie taevas Venemaa ründedroone. Ukraina õhutõrje on meie kaitseks juba tööd alustanud. Shahedi droonid meie taevas näitavad Putini tõelist suhtumist lihavõttepühadesse ja inimellu," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Ukraina välisminister Andrii Sõbiha ütles laupäeval, et Ukraina ei saa usaldada Putinit seoses tema lihavõttepühade relvarahu väljakuulutamisega ning lisas, et Kiiev toetab jätkuvalt USA poolt pakutud 30-päevast vaherahu, millele aga Venemaa pole oma nõusolekut andnud.

"Ukraina seisukoht on endiselt selge ja järjekindel: 11. märtsil Jeddah's nõustusime tingimusteta USA ettepanekuga sõlmida täielik vaherahu 30 päevaks," ütles minister Sõbiha sotsiaalmeedias.

"Putin on nüüd teinud avaldusi oma väidetava valmisoleku kohta relvarahuks. 30 päeva asemel 30 tundi," märkis ta.

"Venemaa võib igal ajal nõustuda ettepanekuga sõlmida täielik ja tingimusteta 30-päevane relvarahu, mis on olnud laual alates märtsist. Teame, et tema sõnu ei saa usaldada ja me vaatame tegusid, mitte sõnu."

Ukraina tõi sõjavangide vahetuse raames koju veel 277 sõdurit

Ukraina tõi enne lihavõttepühi suure sõjavangide vahetuse käigus Venemaaga koju veel 277 sõdurit, teatas president Volodõmõr Zelenski.

Viimast sõjavangide vahetust vahendasid Araabia Ühendemiraadid.

"Ma tänan kõiki, kes tegid meie inimeste tagasituleku võimalikuks," ütles Zelenski. "Olen Araabia Ühendemiraatidele vahendamise eest eriti tänulik."

Laupäeval vabastatud sõdurid osalesid Mariupoli linna ning ka Donetski, Hersoni, Zaporižžja ja Luganski oblasti kaitsmises, ütles Zelenski. Sõjaväelased kuulusid Ukraina relvajõududesse, rahvuskaarti, riiklikku transporditeenistusse ja piiripatrulli.

Vabastatud vangide hulgas on üheksa ohvitseri ning 268 reameest ja seersanti, teatas koordinatsioonistaap.

Tegemist on 63. vangivahetusega Venemaa ja Ukraina vahel pärast täiemahulise sõja algust. Viimane sõjavangide vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 19. märtsil, kus koju toodi tagasi 175 ukrainlast.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal on Kiiev Zelenski sõnul Venemaalt vangistusest tagasi toonud 4552 inimest, sealhulgas nii sõdureid kui ka tsiviilisikuid.

Ukraina ei avalda täpseid arve selle kohta, kui palju Ukraina sõjavange Venemaal hoitakse. Ombudsman Dmõtro Lubinetsi sõnul on Venemaal vangistuses üle 16 000 Ukraina tsiviilisiku.

Ukraina käis välja idee kõikide vangide vahetamisest juba 2024. aastal, kuid Venemaa pole ettepanekuga nõustunud.

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu sai ööpäevaga vigastada kuus tsiviilinimest

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt kuus tsiviilisikut, teatasid kohalikud võimud laupäeval.

Ukraina õhujõudude teatel ründas Venemaa laupäeval kaheksa erinevat tüüpi raketi ja 87 kaugmaadrooniga. Droonidest tulistati 33 alla ja 36 osutusid peibutusvahenditeks.

Viimastel nädalatel on Venemaa hoogustanud oma rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu ja elamupiirkondade vastu. Moskva lükkab ka jätkuvalt tagasi Washingtoni ja Kiievi toetatud relvarahu.

Venemaa süüdistas Ukrainat energiataristu ründamises

Venemaa kaitseministeerium süüdistas laupäeval Ukrainat Venemaa energiarajatiste ründamises 10 korral viimase 24 tunni jooksul.

Märtsis leppisid Ukraina ja Venemaa USA vahendusel kokku peatama rünnakud energiataristu vastu 30 päevaks.

Mõlemad sõdivad pooled on teineteist korduvalt leppe rikkumises süüdistanud.

Venemaa teatas, et vallutas tagasi Kurski oblastis eelviimase küla

Venemaa teatas laupäeval, et võttis Kurski oblastis tagasi eelviimase seni endiselt Ukraina kontrolli all olnud küla.

Ukraina vallutas mullu augustis üllatusoperatsiooniga üle 1000 ruutkilomeetri Kurski oblastist, kuid on selle viimastel kuudel pea täielikult käest andnud. 

"Põhja väegrupi üksused vabastasid ründeoperatsiooniga Olešnja küla", vahendas BNS Venemaa kaitseministeeriumi Telegrami postitust.

Nüüd jääb Ukraina kontrolli alla Venemaale kuuluvas Kurski oblastis veel vaid üks küla, Gornal.

NYT: USA ei kavatse relvatarneid Ukrainale tõsiselt kaaluda

Valges Majas praktiliselt ei peeta tõsiseid arutelusid Ukrainale edasise sõjalise abi andmise üle, vahendas BNS The New York Timesi.

Euroopa diplomaadid kinnitasid, et nad pole saanud USA-lt kindlaid tagatisi, et Ühendriigid jätkavad luureandmete vahetamist Kiieviga. Sõja jätkumise korral on see äärmiselt murettekitav.

Donald Trumpi administratsioon hindab üha enam Ukraina küsimust seisukohalt "mida me saame", mitte seisukohalt "kuidas me saame aidata", kinnitas allikas.

USA julgeolekunõukogu endise Venemaa-nõuniku Fiona Hilli sõnul püüab Trump olla Moskvaga otsesuhtluses isegi siis, kui see tähendab Ukraina kõrvaldamist läbirääkimisprotsessist.

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 87 drooniga

Venemaa tulistas laupäevaöises rünnakus Ukrainale kaheksa raketti ja 87 drooni, põhjustades kahju viies piirkonnas üle riigi, teatasid Ukraina õhujõud.

Õhutõrjeüksused tulistasid alla 33 Venemaa drooni ja veel 36 drooni suunati ümber, vahendas Reuters Ukraina õhujõudude infot.

Ametnik: USA-l on kava Ukraina võimaliku relvarahu jälgimiseks

USA jagas Pariisis Euroopa ja Ukraina ametnikega plaani Ukraina võimaliku relvarahu jälgimiseks, teatas Wall Street Journal (WSJ), viidates anonüümsele lääne ametnikule.

Teadaolevalt jagati kontseptsiooni kavandit 17. aprillil Pariisis toimunud kohtumistel, kuhu kogunesid Euroopa, Ukraina ja USA ametnikud, et arutada relvarahu ja Ukraina julgeolekugarantiid.

WSJ-ga vestelnud ametniku sõnul andis USA teada, et on välja töötanud kontseptsiooni, kuidas saaks jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist laiaulatuslikku relvarahu, kui see õnnestub.

Ametnik eelnõu sisu kohta üksikasju ei jaganud.

USA meedia: Trump soovib saavutada vaherahu

Võimalik järeleandmine Krimmi teemal annab märku president Donald Trumpi soovist saavutada relvarahu, kirjutas Bloomberg. Trump ja USA välisminister Marco Rubio andsid laupäeval teada, et administratsioon võib oma rahuvahenduspüüdlustest loobuda, kui läbirääkimised peagi ei edene.

Rahulepingu raamistikku jagati laupäeval Pariisis kohtunud Euroopa ja Ukraina ametnikega, ütles allikas CNN-ile. Sellest räägiti ka USA välisministri Marco Rubio ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi telefonikõnes.

Raamistik on veel puudulik. USA kavatseb järgmisel nädalal Londonis Euroopa ja Ukrainaga koostööd teha, ütles allikas.

Trumpi administratsioon plaanib samaaegselt veel üht kohtumist president Donald Trumpi Lähis-Ida saadiku Steve Witkoffi ja Venemaa ametnike vahel, et saada Moskva USA üldise raamistikuga kaasa, ütles allikas CNN-ile.

Venemaa kontrolli tunnustamine Krimmi üle oleks märkimisväärne võit Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kes on pikka aega taotlenud selle territooriumi rahvusvahelist legitiimsust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt öelnud, et Ukraina ei loovuta Venemaale ühtegi osa oma territooriumist. Putin on seni Trumpi laiema rahuettepaneku tagasi lükanud.

Allikate sõnul pole lõplikku otsust tehtud. Läbirääkimistega kursis olev USA ametnik keeldus Krimmi tunnustamise võimalust kommenteerimast, viidates käimasolevate kõneluste tundlikkusele.

Sumõ oblastis on elekrikatkestused

Sumõ oblastis on teatatud elektrikatkestusest pärast Venemaa rünnakuid Konotopi ja seda ümbritsevate asulate lähedal laupäeval.

Rünnakud toimusid vahetult pärast seda, kui Moskva teatas Venemaa ja Ukraina vahel kehtiva osalise relvarahu lõpetamisest. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles varem laupäeval, et energiavaherahu ühekuune periood on möödas.

Suspilne teatel oli Konotopi linna lähedal kella 20 paiku kuulda plahvatusi. Kuigi inimohvreid ega vigastatuid ei olnud, kaotasid Sumõ oblasti asulad, sealhulgas Krolevets ja Šostka, pärast rünnakuid elektri. Kohalikud elanikud teatasid ka veevarustuse katkemisest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 940 150 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 10 676 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 22 266 (+9);

- suurtükisüsteemid 26 600 (+70);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1368 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1139 (+3);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 33 176 (+111);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 45 162 (+208);

- eritehnika 3858 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.