Läti suured sidefirmad TET ja LMT ehk Läti mobiiltelefon kuuluvad küll vaid kahele omanikule – Läti riigile ja Rootsi kontsernile Telia –, kuid aktsiate jaotus ei võimalda kummalgi poolel firmat arendada. Läti soovib olukorda lahendada, sest paljud riigile kuuluvad ettevõtted soovitakse suunata börsile ja lahendamist vajavad paljud kaitseküsimused, mis ehk rootslaste prioriteetide hulka ei kuulu.

"Koostöölepe Teliaga on sõlmitud 1990. aastatel. Erinevate valitsuste tegevuse tulemusel on tekkinud olukord, et riigile ei kuulu täielikult ei LMT ega TET. Selle unustab avalikkus tihti ära. Seepärast peame praegu aktiivselt läbirääkimisi, et riik saaks säilitada oma strateegilised huvid neis firmades. Oleme saanud Telialt vastupakkumise ja jätkame läbirääkimisi," lausus Läti peaminister Evika Silina.

Läbirääkimisi hoitakse salajas ja teemat on arutatud valitsuse mitmel kinnisel istungil.

"Iga valitsuse istungiga jõuavad pooled teineteisele lähemale ja jäänud on väga vähe vastamata küsimusi. Oleme kujundanud valitsuses nende kohta oma visiooni ja edastasime selle omakorda Teliale, et läbirääkimisi jätkata. Soovime valitsuses arutelu jätkata võimalikult ruttu, jõudmaks lõppotsuseni," ütles Läti majandusminister Viktors Valainis.

Läti ajakirjanduses kirjutatakse, et sidefirmade osa väljaostuks võib kuluda pool miljardit eurot, majandusministri sõnul ei vasta see tõele.

"Oleme ühel meelel, et Telia osa väljaostuks eelarveraha ei kasutata. Kust raha võtta, selle üle me praegu ei arutle. Meil on veel tegemata põhimõttelised otsused ja valimata sobivaim strateegia," lausus Valainis.

Avalikkusele pole öeldud, kas plaanitakse ettevõtted ühendada või kokku leppida mõnes teises ärimudelis. Telia oma seisukohti ei avalda.