See, millistel tingimustel Ukraina nõustuks rahulepinguga, on puhtalt Ukraina rahva otsustada ning sellest lähtub ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski – kui Ukraina ühiskonnas on tunne, et nad veel jaksavad sõdida, siis sõda jätkub; kui tunnevad, et enam ei jaksa, siis võib tõesti juhtuda nii, et Ukraina hakkab kaaluma Venemaa poolt okupeeritud territooriumite loovutamist, lausus Hvostov.

Hvostov viitas Wall Street Journalile, kelle käsutusse oli jõudnud dokument, mille järgi USA pakub oletatavasti Venemaale varianti, et Ukraina nõustub Krimmi loovutamisega. Mida arvab sellest Ukraina rahvas, pole praegu teada, kuid ette võib kujutada, et Zelenski ütleb ei.

"Ja siis teine asi, mis Venemaale pakutakse, on oletatavasti see, et Ukraina NATO-liikmesus pole lõplikult enam jutupunkt," lausus Hvostov.

Küsimusele, et kui isegi Ukraina on nõus Krimmist loobuma, siis kas Putin oleks tõesti nõus sõjaväe ülejäänud okupeeritud Ukrainast välja viima, vastas Hvostov, et ka temal on seda võimatu ette kujutada.

"Et nad lihtsalt lahkuks ja seda võiduna ei esitletaks – aga võitu peab ta oma rahvale näitama. Et kogu see kolm aastat õudust oli ainult Krimmi nimel – ma hästi ei kujuta ette. Ta ikka ei loobu nendest territooriumitest. Ilmselt selle aasta jooksul näeme, et sõda jätkub, mingisugust tõsist rahu ega rahuläbirääkimisi ei toimu," lausus Hvostov.

"Mulle ei meeldi ennustada, aga ma kardan, et selle aasta teisel poolel me näeme Ameerika, Hiina ja Venemaa tippkohtumist, kus nad jagavad maailma mõjutsoonideks ära. Kõik nagu liigub sinnapoole," lisas ta.

USA ja eriti president Donald Trumpi rolli kohta rahuvahendajana märkis Hvostov, et isegi kui Trump on hiljuti öelnud, et sel nädalal peaks mingi kokkulepe sündima, siis on ta öelnud palju asju, mis pehmelt öeldes pole täitunud.

"Kui keegi väidab, et ta saab aru, mis toimub globaalselt ja Ameerika välispoliitikas, siis see inimene ilmselt valetab. Keegi millestki aru ei saa," nentis ta.

Kui USA aga peakski vahendaja rollist loobuma ja jätma Ukraina kaitsmise Euroopa hoolde, siis Euroopa selleks valmis ei ole, ütles Hvostov.

"Euroopa endiselt loodab, et see kuidagi valutult laheneb," lausus ta.