Seega pole vahet, kas visata väsinud riided juba kodus olmejäätmete hulka või viia need seaduskuulekalt jäätmejaama, kirjutab Delfi.

Ajutiselt võib jäätmekäitleja tekstiilijäätmeid, mille töötlemiseks ja ringlusesse suunamiseks puuduvad tehnoloogilised lahendused, ka ladustada, kuniks tekib võimalus suunata need käitlusse Eestis või välismaal. Neid võimalusi aga tekib harva, mistõttu valab jäätmekäitleja eraldi kogutud tekstiilesemeid piltlikult öeldes lõpuks segaolme hulka ning saadab põletusse.

Lõviosaga Eesti jäätmekäitlusest tegelev Eesti Keskkonnateenused AS ei soovitagi seetõttu oma klientidel tekstiilijäätmeid eraldi jäätmejaama viia, sest nii ehk naa jõuavad need lõpuks segaolmega kokku.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul on Eestis ja ka paljudes Euroopa riikides tekstiilijäätmete käitlemisega praegu keeruline, mistõttu nõustab ettevõte oma kliente koguma liigiti ainult korralikke tekstiiljäätmeid, mida saab edasi anda korduskasutuseks.

"Kuni puuduvad toimivad ringlussevõtu lahendused kasutuskõlbmatutele tekstiilidele, oleks väga kilplaslik koguda kõik tekstiilijäätmed liigiti ning lõpuks need suunata kas prügilasse või põletusse," ütles Tammaru, soovitades seega panna kasutuskõlbmatud tekstiilid juba kodus segaolmejäätmete hulka.

"Kasutuskõlbmatud tekstiilid tuleb jätkuvalt suunata ikka segaolmejäätmete konteinerisse, et need jõuaksid kõige otsemat teed kaudu ja optimaalsemate kuludega põletusse, kus neist saab vähemalt sooja ja elektrit toota," sõnas Tammaru.

Kliimaministeerium tunnistab samuti, et liigiti kogutud tekstiilijäätmed satuvad Eestis praegu sageli põletusse, ehkki seadus seda tegelikult ei luba.

Olgugi et Eestis ei suudeta praegu töödelda suuremas mahus kasutuskõlbmatuid tekstiilesemeid, on liigiti kogumine ministeeriumi hinnangul siiski vältimatu samm, sest see loob esmase materjalivoo, mis võimaldab ettevõtetel üldse hakata arendama töötlemis- ja ringlussüsteeme.