Eelmine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman allkirjastas 10. märtsil määruse, mille alusel saavad suursaarte elanikud maikuust mandrilt naabersaarele sõita püsielaniku soodustust kasutades.

"Eesmärk on tagada saarte elanikele igas olukorras ligipääs koju, seda ka siis, kui saarte omavaheline ühendus on katkenud. Hiidlased ja saarlased on seda otsust pikalt oodanud. Oleme seda põhjalikult ette valmistanud ning mul on hea meel, et nüüd on see teoks saanud," kommenteeris minister Hartman.

Neljapäeval, 17. aprillil allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras kirja rahandusministeeriumile ja kliimaministeeriumile, millega soovib eelpool viidatud määruse kehtetuks tunnistada. Tegemist on kiireloomulise asjaga, et vahetult enne pühadenädalavahetust paluti eelnõu kooskõlastada kolme päeva jooksul. Arvamuse avaldamiseks saadeti eelnõu TS Laevadele, Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu vallavalitsusele.

Eelnõu on üsna lakooniline. 1. mail jõustuva soodustuse rakendamine ei ole ette antud aja jooksul tehniliselt võimalik, põhjendatakse. Ma küll usun laevakompanii võimekusse, aga saan aru, kui see tõesti on tehniliselt keeruline, mistõttu oleks aktsepteeritav taotluse tähtaega muuta.

Narrilt kõlab aga põhjendus negatiivsest mõjust riigieelarvele. Isegi kui see nii on, siis unustatakse, et tõrked või liiga väike veomaht Sõru-Triigi liinil toob kaasa negatiivse mõju Eesti inimeste ja ettevõtete eelarvele.

Ministri kirjas tuuakse välja, et jättes soodustuse rakendamata, "puudub otsusel oluline mõju majandusele, regionaalpoliitikale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju."

Kuidagi ei saa sellega nõustuda. Märtsis allkirja saanud muudatust on korduvalt taotletud, kaua oodatud ja sellel on saarte majandusele väga oluline positiivne mõju. Ei liigu ju keegi lihtsalt lõbu pärast Hiiumaalt Muhumaale või Saaremaale mandri kaudu, kui see ka Sõru-Triigi kaudu võimalik on. Mandri kaudu ringi liikumine on tingitud otsereisi tühistamisest või puudumisest.

Vaatame arve. Sõru-Triigi liinil on 20. aprilli seisuga sel kuul toimunud 64 reisi ja enamasti ilma tõttu on ära jäänud 16 reisi. Eelmise aasta aprillis telliti 120 reisi, millest ära jäi 24 ja toimus 96. Seega on igal viiendal juhul tulnud sõit ära jätta või minna ringiga. Oluline ja aus on siinkohal märkida, et mõlemal korral on aprillis põhilaeva Soela asendanud Reet.

Meenutame, et aastaid pole riigiaparaadi otsustajate ringis vaevutud Sõru-Triigi liini sisuliselt süvenema. Veel kaks aastat tagasi oli talveperioodil võimalik mõistlikult naabersaarele sõita vaid üle päeva. Graafiku muutmise vajaduse selgitused põrkusid vastusele, et raha ei ole.

Alles saarlasest regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas vormistas 2023. aasta lõpus muudatuse, et minimaalselt sõidab laev iga päev ühe edasi-tagasi reisi. 2024. aasta näitas, et kui reiside arvu viis protsenti tõsta, kasvab reisijate ja sõidukite üleveomaht kümme protsenti. Ja kuna reisid lisandusid niinimetatud madalhooajale ehk talveperioodile, siis pole tegemist saarte külastajate, vaid eelkõige kohalikega ning ettevõtete ja asutustega, mis mõlemat piirkonda teenindavad. See kinnitab, et ka veomaht on väljakutse. Õigemini selle piiratus. Nii reiside arvu kui ka laeva väikese kandevõime mõttes.

Kui seetõttu ei saa hiidlane naabersaarelt leiba osta, siis on tegemist isikliku pettumuse ning saamata jäänud tuluga leivatööstusele ja -poele. Kui liikuma ei saa kaitseliit – ja Hiiumaa kuulub Saaremaa maleva koosseisu – või Elektrilevi, on häiritud õppused või tööd, mis mõjutavad majandust ja julgeolekut.

Suursaarte majandusruum on aastatega järjest tihedamalt ühiseks toimepiirkonnaks põimunud. Kuidas saab saarel tegutsev ettevõte usaldusväärset teenust pakkuda, kui tal puudub kindlus, et ta kliendi juurde pääseb? Samas ministri kirjas seisab, et olulised mõjud puuduvad…

Kui Sõru-Triigi liini ei ole võimalik kasutada, aga sõit on vältimatu, kaasneb märkimisväärne ehk vähemalt kahekordne ajakulu. Rääkimata lisakuludest. Riik saab hoolivust näidata, kui samal ajal laevapileti eest kallimat hinda ei küsi. Üsna lihtne, aga käegakatsutav asi, näitamaks, kas regionaalpoliitika on oluline vaid sõnades või ka tegudes.

Ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui Tallinna-Tartu rongiliini rikke korral ei viiks reisijaid otse sihtpunkti. Selle asemel suunataks nad sihtpunkti Pärnu kaudu ning küsitaks selle eest veel täiendavat tasu. Suursaarte vaheline ühendus ju täpselt nii välja näeb.