Praegu sõidab parvlaev Kihnu Virve põikega ümber Manilaiu ja sealt ringiga Kihnu. Nüüd hakatakse kaaluma lühemat teed läbi Kakra kanali. Selle kanali kaudu vanasti sõidetigi. Kümme aastat tagasi liinile tulnud Kihnu Virve süvis on aga varasematest laevadest märgatavalt sügavam ja Kakra kanal jääb laevale madalaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna Kihnu Virve seal sõita ei saa ja sõidab alternatiivset teed pidi, mis on pikem. Siin ongi nüüd see küsimuse koht, et kas see süvendamine tasub ennast ära, kas saadavad hüved on suuremad kui see kulu, mis selleks teha tuleb.
Otsema teega kuluks vähem kütust, tekiks vähem süsinikuheidet ja ka rahaline kokkuhoid," ütles Kihnu Veeteed juht Jaak Kaabel.

"Pikkuselt lüheneks ta umbes 20 kuni 25 protsenti. Ma arvan, et odavamaks ei tee mitte ainult ettevõtte jaoks, vaid eelkõige Eesti maksumaksja jaoks. Aga siin me räägime ka, et kui distants lüheneb umbes 20 kuni 25 protsendi jagu, siis kütusekulu umbes samamoodi. Ajaliselt võitu nii palju ei ole, kuna kanalis sõit on aeglasem. Räägime võib-olla viiest või 10 minutist. Täna kestab sõit tund ja viis minutit, siis oleks võib-olla 55 minutit realistlik eesmärk," lausus Kaabel.

Kakra kanali kaudu sõit ei sõltuks enam ka nii palju ilmast. Praegune laevatee on merele rohkem avatud.

"Nimetus on küll Kihnu väin ja Pärnu laht või Liivi laht, aga tegelikult see laine, mis on juba selles piirkonnas, see on selle laeva jaoks oluline. Nii et meil tuleb väljuda kaugemale rannast ja suure laine kätte. Seal on omad ohud ja teatud piirkonnad, kus me oleme füüsiliselt lihtsalt külglaines, me ei saa mitte midagi teha. Kanal on kanal. Me ei saa vältida seda suure laine mõju. Ja see ongi see, mis teeb minu jaoks seda oluliselt turvalisemaks see Kakra kanal," rääkis Kihnu Virve kapten Otto Ojamaa.

Seda, kas alternatiivne laevatee end ära tasub, hakkab uurima mereakadeemia.

"Kas ta on majanduslikult tasuv, kas tal on sotsiaalmajanduslikest aspektidest on mingisugused boonused veel ja kas ta siis keskkonna poolest oleks ka sobiv. Uuringu valmimise ajaks on september. Siis me võiks teada, kas see on teostatav uuel alternatiivsel marsruudil," sõnas TalTechi Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Kadi Kasepõld.

Uuring läheb maksma 15 000 eurot.