Eelmisel nädalal avaldas Tallinna Sadam, mille enamusaktsionär on Eesti riik, oma 2024. aasta auditeerimata majandustulemused. Sealt ilmneb, et TS Laevad teenis mullu 9,73 miljonit eurot ärikasumit.

Samas sai TS Laevad eelmisel aastal riigilt 21,304 miljonit eurot ühistransporditoetust ning nende piletitulu oli 14,795 miljonit eurot. Kolmandik Tallinna Sadamast on seejuures börsil, mistõttu ka dividendidest kolmandik läheb erainvestoritele.

ERR uuris Piret Hartmanilt, kas TS Laevade dotatsiooni on plaanis vähendada ja kas on mõistlik, et osa dotatsioonist piltlikult otse kasumireale maandub, kuid Hartman selles probleemi ei näe.

"AS Tallinna Sadama ja tema tütarettevõtte TS Laevad näol on tegemist riigi enamusosalusega börsiettevõttega, mille puhul on ärikasumi teenimine üks osa äriloogikast ning riigipoolsest ootustest," lausus minister. "Ettevõtte puhul on oluline kasumlikkus, sest see annab võimaluse areneda ning vajadusel ka turult raha laenata".

Hartman lisas, et Tallinna Sadam maksab riigile dividende, mida kasutatakse riigi põhifunktsioonide rahastamiseks, sealhulgas ka dotatsioonide maksmiseks.

"See näib küll raha ühest taskust teise tõstmisena, kuid seda põhjustab eelkõige äriühingu tegevusmudeli kasutamine kui selline. Äriühingu tegevusmudelit kasutatakse selleks, et kaasata turgudelt lisakapitali mingi konkreetse teenuse pakkumisel ja arendamisel ning ka selleks, et tagada efektiivne teenuse osutamine," rääkis Hartman.

TS Laevade juhatuse esimees Indrek Randveer märkis, et TS Laevade tulu ega kasum ei sõltu piletihindade muutusest ega piletimüügist saadavast käibest ning parvlaevapiletite hindu on õigus tõsta või langetada regionaal- ja põllumajandusministeeriumil.

"Piletihinna tõus ning piletmüügist saadav käive TS Laevade tulubaasi ei mõjuta, kuna selle võrra väheneb riigi poolt makstav teenuse dotatsioon," selgitas ta.

TS Laevade ja riigi vahel sõlmitud Virtsu-Kuivastu ning Rohuküla-Heltermaa liinide sõitjateveo lepingu tasu koosneb fikseeritud osast ehk kapitalikulust ning muutuvast osast ehk palgast, kütusest ja muudest indekseeritud tegutsemiskuludest. Need moodustavad Randveeri sõnul suure osa TS Laevade tulubaasist, millele lisanduvad muud tulud nagu kasutusrendi tulud ja muude teenuste müük.

"Kasuminumbrid sõltuvad eelkõige sellest, kui efektiivselt suudame kulusid juhtida," sõnas Randveer.

2014. aastal sõlmis lepingu Eesti riigi ja TS Laevade vahel riigi poolt majandusministeerium, kuid alates 2023. aasta juulist on parvlaevaliikluse korraldamine regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas ning nende pädevuses on ka piletihinnad kehtestada.

Hartman ütles, et 2026. aastal kehtestab regionaal- ja põllumajandusministeerium operaatorfirmale TS Laevad kasumilae, et dividendide teenimine oleks tulevikus tasakaalus. Vastavalt uuele lepingule ei võimaldata üle kaheksa protsendi investeeritud kapitalilt kasumit teenida. 

Veebruari lõpus tõi ministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas teabenõudele vastates välja, et uue lepingu esimese täisaasta ehk 2027. aasta maksumus on prognoosi kohaselt 39 miljonit eurot, millest väljamakstava riigitoetuse summa saadakse pärast kogutava piletitulu mahaarvamist.

2027. aastaks prognoositakse Virtsu-Kuivastu liinile 17 500 reisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 6000 reisi.

"Tegelik toetuse suurus sõltub tegelikest indeksite muutustest, tegelikult 2027. aastaks tellitud reiside arvust ja kogutavast piletitulust," lisas Ruubas.