"Donald Trumpile meeldis juba enne ja ka peale valimisi ikka rääkida, et see, mida ta tegi Afganistanis, et see oli väga hea. Kõigil on meeles, et Biden justkui lahkus suure häbiga, aga see leping oli ju Donald Trumpi oma ja see ütles umbes niimoodi, et "lepime kokku, et meie läheme ära ja teie teete, mis te tahate" ja oligi päris suur hirm, et nii võib minna ka Ukrainaga," selgitas Kersti Kaljulaid, miks tunnevad inimesed hirmu, et USA eemaldub Ukraina-Venemaa sõja aruteludest.

Kaljulaid usub, et lõpuks on kõigile rahuläbirääkimiste osalistele kohale jõudnud, et ilma eurooplasteta Ukraina sõda lõpetada ei suudeta.

"Mõtlevale inimesele oli ju selge, et Ukrainas ei lõppe sõda sellepärast, et Donald Trump ütleb, et "mul ei ole mingit huvi selle sõja vastu" ja seda ei saa ka lahendada ilma eurooplasteta. Ühel hetkel said kindlasti ka need, kes võib-olla unistasid, et me lihtsalt ütleme, kuidas asjad on, aru, et midagi ei hakka sellepärast nii olema, et me ütleme," ütles Kaljulaid.

Endine president ei näe ka põhjust muretsemiseks, et Ameerika suudaks ellu viia oma väidetava plaani sundida Ukrainat tunnustama Krimmi okupeerimist.

"Mulle tegelikult tundub, et see on Keith Kelloggi ja Marco Rubio saavutus, et ukrainlasi hakati selles protsessis rohkem kuulama. Kõik need muud sammud on ju sellised, et proovime nii ja vaatame, mis juhtub, kui nii ei juhtu, siis proovime teisiti. Nad võivad tulla ning öelda ukrainlastele ja eurooplastele, et tunnustage Krimmi okupeerimist, aga kõik ütlevad kohe vastu, et maksimum, kuhu ollakse nõus minema, on Balti riikide lahendus pärast Teist maailmasõda, et me ei tunnusta mitte kunagi, aga de facto on see nii. Ma olen kindel, et kõiki neid asju ka arutatakse," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid tõi ka välja, et arvamus, et Eesti välispoliitika on olnud üheselt orienteeritud ainult Ameerika Ühendriikidele, ei ole õige. 

"Viis aastat Kadriorus ja ma arvan, et kulutasin sama palju tunde Ameerika Ühendriikide ja Donald Trumpiga suhtlemisele kui Lõuna-Euroopa riikidega suhtlemisele. Seda just sellepärast, et mul oleks ka nendega suhe. Nad rääkisid mulle Türgist, ma kuulasin, võtsin arvesse ja ma rääkisin Venemaast. Me näeme lõpuks seda, et Euroopa ju tegelikult on mõistnud, et ta peab olema ka füüsiliselt tugev, mitte ainult moraalselt ja need sammud, mida astub täna Saksamaa, need on väga kõvad sammud, mitte ainult sõjaliselt, aga tegelikult ka majanduslikult," sõnas endine president.

Kui aga peaks tekkima olukord, kus Ameerika esitab oma nõudmised mõnele liitlasele, siis Kaljulaid kinnitas, et kõik arutatakse läbi koos teiste riikidega.

"Meie Euroopa liitlased ütlevad täna täpselt samamoodi ameeriklastele, et meie Euroopas teeme asju koos, meie Euroopas panustame ka reaalselt rahaliselt koos ja selles mõttes ka ameeriklased ju näevad, et kui me oleme koos, teeme koostööd ja lõppkokkuvõttes suudame asju ajada ühiselt, on see kasulik ka neile. Loomulikult teevad nad väga palju valesid samme, et lõpuks võib-olla teha teistsuguseid samme, aga ei maksa arvata, et eurooplasi üldse läbirääkimistel ei kuulata. Küllap neid kuulatakse ja küllap on ka argumente," ütles Kaljulaid.

Just koostöö kõikide liitlastega on Kaljulaidi sõnul kõige olulisem ning spekuleerida, mis tulevikus võib juhtuda, on mõttetu.

"Ükskõik milline stsenaarium ei muuda seda, mida meie peame tegema ja see on koostöö kõikide liitlastega nii palju kui võimalik. Nende liitlastega, kellega parasjagu ja kuidas on võimalik ning meil on ka liitlasi, kellega on keerulisem suhelda, näiteks Türgi, Ungari ja Slovakkia. Meil on ka need liitlased, kellega meil ei ole vaja üksteise mõistmise peale sõnu kulutada ja see on see Põhja-Balti-Poola grupp, mis on praeguse seisuga väga tugev jõud tegelikult nii Euroopas kui ka NATO-s. Kõik need inimesed täna töötavad ja mitte keegi neist ei istu oma kabinetinurgas ning ei mõtle, et "aga mis ma siin üldse pingutan, sest äkki tuleb homme selline uudis". Kui tuleb, siis tegeleme sellega," kinnitas Kaljulaid.