Eesti peab aastaks 2030 ehitama välja põhivõrku kuuluvad maanteed ehk Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee. Euroopa Liidu nõuded põhimaanteedele sätestavad, et välja tuleb ehitada eritasandilised ristmikud ja eraldada sõidusuunad eraldusribaga.

Kliimaministeeriumi sõnul tähendavad nõuded, et kohustust ehitada teed neljarajaliseks ei ole. See aga omakorda tähendab, et Tallinna-Tartu ega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ei pruugi kunagi muutuda täielikult neljarajaliseks.

"Need nõuded kehtivad teelõikudele, millel on liiklussagedus keskmiselt üle 10 000 auto ööpäevas ehk et kõik, mis on sellisest liiklussagedusest allapoole, sealt me saame küsida erandit. Me peame ikkagi teatama ja küsima luba, et me võime need kas ehitamata hetkel jätta või siis lükata edasi," lausus kliimaministeeriumi teede valdkonnajuht Julia Bergštein.

Bergšteini sõnul on 10 000 autost madalama liikluskoormusega lõike nii Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel kui ka Tallinna-Tartu lõigul. Ministeerium on koos transpordiametiga koostamas analüüsi, millistele teelõikudele võiks Euroopa Liidult erandit küsima minna.

"Näiteks meil on praegu juba teada, et Uulu-Ikla lõik, kus on liiklussagedus keskmiselt 4000 autot ööpäevas, et seal sotsiaalmajanduslikult on ebamõistlik see (vastavalt) nõuetele välja ehitada, et sellele kaalume erandi küsimist. On veel (selliseid) teelõike," lausus Bergštein.

Bergšteini sõnul on Tallinna-Pärnu-Ikla 180-kilomeetrisest maanteest praeguse rahastuse juures realistlik aastaks 2030 nõuetele vastavalt välja ehitada vaid ligi 50 kilomeetrit.

Neljarajaline tee Pärnust Uuluni valmis eelmisel suvel. Sealt edasi Iklani ei ole seda aga veel projekteerimagi hakatud.

Transpordiameti sõnul jääb 50-kilomeetrise Uulu-Ikla lõigu ehitamine kaugemasse tulevikku.

"See on meil pingereas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee mõistes kõige viimasel kohal. Selle üheks suureks põhjuseks ongi madal liiklussagedus. Teiseks on seal puudu planeering ja planeeringuga saab hakata tegelema pärast Rail Balticu küsimuste lõpetamist. Kui need on joone alla saanud, saab hakata koostama eriplaneeringut, misjärel saab hakata projekteerima," lausus transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juht Johann Peetre.