Kui rahandusministeeriumi plaanitav register tööle hakkab, näeb igasugune laenu taotlemine inimesele välja järgmiselt. Kõigepealt teeb näiteks pank päringu krediiditeaberegistrisse, et teada saada, kui palju on sel inimesel parasjagu vaja maksta tagasi laene, liisinguid, järelmakse või muid võlgu mõnele krediidiasutusele. Kui pilt on panga jaoks positiivne ja tundub, et inimene on suuteline laenukohustust kandma, antakse talle laen ning kogu vajalik info selle kohta läheb registrisse kirja. Kui pilt ei ole nii roosiline, on see info registrist kohe käes ja pangal ei teki riski, et palju laenu võtnud inimene võiks veel ühe laenu saamisel neile võlgu jääda.

Niisiis uude registrisse peavad jõudma kõik need summad, mis inimesed on laenuks saanud krediidiandjatelt, kel on finantsinspektsiooni tegevusluba. Välja arvatud hoiu-laenuühistud, kellel seda luba vaja pole, kuid kes samuti peavad andmeid registrisse esitama. Sellise andmebaasi loomise eesmärk on vähendada ülelaenamist, ütles eelnõu üks koostajaid, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula.

"Põhimõtteline asi, mida me selle eelnõuga taotleme, on see, et krediidiandjatel, kes hakkavad inimese krediidivõimelisust hindama, tekiks usaldusväärne ülevaade selle kohta, milliseid erinevaid finantskohustusi on inimene endale võtnud. Kuna täna see info ei ole nii lihtsasti krediidiandja jaoks kättesaadav, on meil arvestatav hulk inimesi, kes enam ei suuda võetud laenusid tagasi maksta ja nad on sattunud võlaorjusesse."

Rannula rõhutas, et registrisse ei lähe loomulikult kõik laenud ehk kui laenuandja on näiteks eraisik, siis selle kohta sinna info ei jõua.

Riik ei hakka ise registrit haldama

Krediiditeaberegistrit hakkab pidama eraettevõte. Selleks korraldab rahandusministeerium hanke siis, kui krediiditeabe jagamise seadus on heaks kiidetud. Rannula selgitusel toimitakse sarnaselt pensioniregistriga, mis on samuti eraettevõtte hallata.

"See võimaldab riigil mõnes mõttes ka kokku hoida. Registripidaja hakkab päringu tegijatelt küsima teenustasu ja registri ülalpidamiskulud kaetakse nendest teenustasudest. Kuna see on päris suur ülesanne, siis me leidsime, et antud juhul on otstarbekas pigem anda selle ülesande täitmine üle."

Siiski tekib küsimus, kuidas olla kindel, et registris olevad andmed ei saa kogemata avalikuks ega satu valedesse kätesse. Või ei hakka ettevõtte töötajad isiklikust huvist kellegi järel nuhkima.

"Tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga, see tähendab, et selle andmekogu puhul kehtivad tavapärased riigi andmekogule kohalduvad reeglid ja nõuded. Kui me hanget läbi viime, siis me peame ka ju seadusest tulenevalt tagama, et tegemist oleks usaldusväärse isikuga ehk et kõik õigusaktid, mis täna riigi andmekogu pidamisel kehtivad, et need kehtivad ka selle andmekogu puhul," rääkis Rannula.

Kõnealuse eelnõuga kehtestab rahandusministeerium registrit pidavale ettevõttele kõrgendatud nõuded, mis on sarnased nagu finantssektori ettevõtetel. Lisaks hakkavad registripidajat kontrollima nii finantsinspektsioon kui ka andmekaitse inspektsioon ning järelevalvet teeb veel rahandusministeerium.

Samuti jääb registrisse märk maha igast päringust, mis inimese kohta tehtud ning iga inimene näeb nii tema kohta registris olevat infot kui ka seda, kes seda vaatamas on käinud.

Lisaks tekib inimestel võimalus panna endale läbi registri peale laenukeeld, ütles Rannula.

"Sinna tekib selline laenukeelu nimekiri, sinna saab taotluse esitada ainult inimene ise ainult enda kohta. See keeld kehtib automaatselt pool aastat ja pärast seda inimene saab ennast sealt nimekirjast eemaldada. Siin me oleme võtnud arvesse hasartmängu keelu regulatsiooni ja jälginud ka turuosaliste reaktsiooni, et tundub, et see idee sobib ka paljudele."

Päringu hinnaks võib saada 1,6 eurot.

Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu seletuskirja järgi jääb registri arenduskulu hinnanguliselt vahemikku 850 000 kuni 1 700 000 eurot, sõltuvalt rakendatavast tehnoloogiast. Iga-aastased registri ülalpidamiskulud oleksid 100 000 kuni 200 000 euro ringis. Rahandusministeeriumi tellitud Cybernetica tehtud analüüsist nähtub, et registripidajal on võimalik kulud tasa teenida kolme aastaga. Seejuures leidis Cybernetica, et registrisse tehtava ühe päringu hind võiks olla 1,6 eurot.

Krediiditeaberegistrisse peavad andmeid edastama pangad, liisingfirmad, järelmaksufirmad, hoiu-laenuühistud, ühisrahastusplatvormid ja muud väikelaenufirmad. Usaldusväärse info tagamiseks peab iga uus laen või lepingumuudatus jõudma registrisse 24 tunni jooksul. See tähendab, et andmevahetus peaks olema automaatne ja eeldab neiltki vajalike infosüsteemide loomist.

Eelnõu seletuskirjas hinnatakse, et süsteemiga liitumise kulud krediidipakkujatele on 200–2000 eurot, sõltuvalt päringute mahust. Aastaseks püsikuluks jääb maksimaalselt 200 eurot. Samas leidsid seitse aastat tagasi tehtud uuringus krediidiandjad ise, et töö mahtu ja ajakulu arvestades võib kulu olla 10 000 eurot.

Mirjam Rannula sõnul on oluline, et krediidiandjate tehnilised lahendused ühtiksid registriga. "Need tehnilised parameetrid peavad ikkagi olema sellised, mis sobivad turuosalistele, et ei tekiks probleeme sellega, et krediidiandja tehniline lahendusi registrisse päringute edastamiseks või seal päringute tegemiseks ei lähe kokku registri pakutud lahendusega. See töö jätkub meil veel koostöös turuosalistega."

Praegune kava näeb ette, et krediidiandmeid hakatakse registrisse tõstma 2027. aasta sügisel ning register alustab täies mahus tööd ilmselt juunis 2028. Nii suur ajavaru on arvestatud selleks, et hankemenetlus võtab aega ning kõik turuosalised saaksid sobiva tehnilise lahenduse.