Kiviselg märkis, et kogu ülestõusmispühade perioodi jooksul saab esile tuua vaid 20. aprilli, kui Vene relvajõudude rünnakute arv vähenes 96 rünnakuni ning esimest korda ei kasutatud õhuväevahendeid Ukraina sihtmärkide ründamiseks.

"Sellel päeval kahanes kahe kolmandiku ulatuses ka kaudtule ja mehitamata ründevahendite kasutamine. Rünnakute arv taastus endisele tasemele kohe järgmisel päeval ning taktikaliste õhurünnakute intensiivsus suurenes 1,5 korda võrreldes ülestõusmispühade eelse ajaga. Samuti taastusid kohe ka Venemaa süvalöögid üle kogu Ukraina territooriumi. Nii toimusid eile öösel raketirünnakud Kiievi, Harkivi, Hersoni piirkondades asuvate sihtmärkide vastu. Samuti olid aktiivsed Vene Föderatsiooni relvajõudude kauglennuväe pommitajad," rääkis Kiviselg.

"Seega puuduvad rindel ja Vene Föderatsiooni relvajõudude tegutsemises endiselt märgid Venemaa ettevalmistustest võimalikuks vaherahuks, muutes Venemaa presidendi Putini avalikud rahusõnumid õõnsaks pilkeks avalikkuse eksitamisel. Venemaa jätkab kurnamissõda ja Ukraina sõjalise ressursi kulutamist.

Kiviselg lisas, et rindel jätkavad Vene relvajõud rünnakusurvet kõikidel väljakujunenud suundadel. "Venemaa relvajõudude pealöögisuund on püsinud Donetski oblastis, kus suurim aktiivsus on endiselt Pokrovski linna ümbruses, milles on registreeritud ligi kolmandik igapäevastest rünnakutest. Ühtlasi jätkub Venemaa relvajõudude tugev surve Toretski suunal, kus nad laiendavad marginaalsete sammudega saavutatud platsdarmi. Teistel suundadel ei ole Vene relvajõudude rünnakud osutunud edukaks ning kontrolljoon ei ole muutunud," lausus Kiviselg.

Teatava revanši on Kiviselja sõnul Ukraina saanud Kiržatšis paikneva 51. GRAU-le (Venemaa KM raketi-suurtüki peavalitsus) kuuluva laskemoona kesklao plahvatusega.

"Kuigi Venemaa kaitseministeerium teatas, et plahvatus toimus hooletuse tõttu lõhkeaine käitlemisel ja Ukraina ei ole plahvatuse asjaolusid kommenteerinud, siis esmaste hinnangute kohaselt võib Kiržatši plahvatuse mõju võrrelda 2024. aasta septembris aset leidnud Toropetsi laskemoona keskladude plahvatuse mõjuga, kui Venemaal hävines 30 000 tonni eri tüüpi laskemoona," sõnas Kiviselg.

Kiviselg märkis, et vastu taevast võis lennata 75 000 mürsku, ehk kahe ja poole kuu mürsu varu.

Samuti on tema sõnul mõlemal poolel tõusnud nii droonide kasutamine kui ka droonide tootmisvõimekus.

Võimalikuks suviseks suuremaks pealetungiks Venemaa poolt kaitseväe luurekeskus Kiviselja sõnul hetkel ei näe.